Haldusakt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslik vorm[1]. Haldusakti legaaldefinitsioon on sätestatud haldusmenetluse seaduse §-s 51, mille kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekujutus, käskkiri või muu õigusakt[2]. Haldusakti eesmärk on reguleerida õigussuhteid[3].

Sellest sättest tulenevalt on haldusakti omadused järgmised[4]:

  1. Akti andjaks on haldusorgan;
  2. Akt antakse välja avalik-õiguslikus suhtes;
  3. Aktil on välismõju;
  4. Akt on regulatiivne;
  5. Tegemist on ühepoolse regulatsiooniga;
  6. Reguleeritakse üksikjuhtumit.

Haldusakti mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusakti saab määratleda formaalselt ehk funktsionaalselt ja materiaalselt.

  1. Formaalse määratluse aluseks on need funktsioonid, mida avalikku võimu teostav organ täidab. Funktsionaalses mõttes on haldusakt iga selline akt, mis on vastu võetud sellele seadusega määratud funktsiooni täitmiseks, olenemata sellest, millist funktsiooni see parajasti täidab. Selle määratluse kohaselt pole oluline mitte haldusakti sisu, vaid see organ, kes akti vastu võttis. Kui akti võttis vastu haldusorgan, on tegemist haldusaktiga.
  2. Materiaalse määratluse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Eesti õiguskorras ei ole materiaalselt määratletud haldusakti legaaldefinitsiooni, kuid saksa õiguse järgi (millel Eesti õiguskord suuresti baseerub) on haldusakt materiaalses mõttes iga korraldus, otsus või muu pertseptiivne abinõu, mida ametiasutus võtab vastu üksikjuhtumi reguleerimiseks avaliku õiguse valdkonnas ja mille vahetu õigustoime on suunatud välja.[5]

Haldusakti toime ja tühisus[muuda | muuda lähteteksti]

Välja antud haldusakt kehtib vaid kindla tähtaja jooksul, kui see on aktis kirjas, kui see kehtetuks tunnistatakse või seda muudetakse. Haldusakt hakkab kehtima juriidilise jõu omandamisel. Siinkohal tehakse vahet haldusakti formaalsel ja materiaalsel juriidilisel jõul. Haldusakt omandab juriidilise jõu materiaalses mõttes, kui see on vastu võetud seaduses sätestatud korras ning vastab kehtivale õigusele nii sisult kui vormilt. Formaalse juriidilise jõu omandab haldusakt siis, kui on kõrvaldatud kõik asjaolud, mis võimaldaksid materiaalses mõttes jõus olevat haldusakti tühistada. Näiteks saab edasi kaevata ametiisiku otsust haldusrikkumise asjas 10 päeva jooksul. Alles selle tähtaja lõppedes omandab haldusakt juriidilise jõu formaalses mõttes.[6]

Haldusakti tühisus on selline olukord, kus haldusakt pole tegelikult kunagi kehtima hakanud, mitte olukorda, kus mingi kehtiv haldusakt tunnistatakse tagasiulatuvalt kehtetuks. Haldusakti tühisuse alused sätestab HMS § 63 lg 2[7], mille kohaselt on tegemist eelkõige selliste olukordadega, kus eiratud on vormilisi, menetluslikke või isikulisi nõudeid.[8]

Üldkorraldus[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusakti üks alaliikidest on üldkorraldus. Selle legaaldefinitsiooni annab haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2, mille kohaselt üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele[9]. Üldkorralduse tõlgendamine on aga konfliktne, sest nagu eespool mainitud, reguleerid haldusakt üksikjuhtumit. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et üldkorralduse puhul võib adressaatide ring olla avatud.[10] Täpsemalt probleemi kohta võib lugeda Kalle Meruski ajakirjas Juridica 2011/11 ilmunud artiklist "Haldusakt kehtivas õiguskorras: teooria ja praktika".

Haldusakti siduvus[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusakti siduvus on selle omadus tuua kaasa haldusorgani soovitud ja seadusega omistatud õiguslikud tagajärjed. See väljendab haldusakti kehtivusega kaasnevate tagajärgede regulatiivset iseloomu. Haldusakti siduvuse sätestab haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2, mille kohaselt kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel[11]. Üks õigusriigi aluspõhimõtetest on halduse seaduslikkus, seega iga haldusakt peab olema kooskõlas seadusega. Haldusakti siduvus ei erine kuidagi seaduste ja muude õigusaktide siduvusest. Erinevus seisneb ainult selles, et haldusakt reguleerib üksikjuhtumit, teised õigusaktid on abstraktsed ja reguleerivad üldisi olukordi.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. K. Merusk, I. Koolmeister. Haldusõigus, lk 86.
  2. Haldusmenetluse seadus. – RT I, 13.03.2019, 55.
  3. V. Saarmets. Resolutsioon olgu regulatiivne, regulatsioon olgu resoluutne. – Õiguskeel 2014, nr 4.
  4. K. Merusk. Haldusakt kehtivas õiguskorras: teooria ja praktika. – Juridica 2011/1, lk 28.
  5. K. Merusk, I. Koolmeister. lk 87-90.
  6. K. Merusk, I. Koolmeister. lk 109-111.
  7. Haldusmenetluse seadus. – RT I, 13.03.2019, 55.
  8. V. Saarmets. Haldusakti tühisus. – Õiguskeel 2017, nr 4.
  9. Haldusmenetluse seadus. – RT I, 13.03.2019, 55.
  10. K. Merusk. Haldusakt kehtivas õiguskorras: teooria ja praktika. – Juridica 2011/1, lk 28–30.
  11. Haldusmenetluse seadus. – RT I, 13.03.2019, 55.
  12. I. Pilving. Haldusakti siduvus. Uurimus kehtiva haldusakti õiguslikust tähendusest rõhuasetusega avalik-õiguslikel lubadel. Tartu Ülikooli kirjastus, 2006, lk 57–59.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]