Tõlkemälu

Allikas: Vikipeedia

Tõlkemäluks (TM) nimetatakse andmebaasi, mis talletab varem tõlgitud segmente, mis võivad olla laused, tekstilõigud või lausesarnased ühikud (näiteks pealkirjade või muude elementide loetelu). Tõlkemälu talletab lähteteksti ja sellele vastava tõlke vastepaarides, mida nimetatakse tõlkeühikuteks. Üksikuid sõnu käsitletakse termibaasides ning nende säilitamine ei ole tõlkemälude ülesanne.

Tõlkemäluprogramme kasutatakse tavaliselt koos spetsiaalse tõlkeabiprogrammiga (CAT-vahend), tekstitöötlusprogrammiga, terminihaldussüsteemiga, mitmekeelsete sõnastikega või isegi lihvimata masintõlke tulemustega.

Tõlkemälude kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Programm jaotab lähteteksti (tekst, mida hakatakse tõlkima) segmentideks, seejärel otsib vasteid segmentide ja varem tõlkemällu salvestatud tõlgitud vastepaaride vahel, esitades selliseid sobivaid paare kui tõlkekandidaate. Tõlkija võib pakutuga nõustuda, asendada see uue tõlkega või seda hoopis muuta, et see lähtetekstiga sobituks. Viimase kahe juhtumi puhul lisandub uus või kohandatud tõlge andmebaasi.

Mõned tõlkemäluprogrammid otsivad täielikke ehk sajaprotsendilisi vasteid, mis tähendab, et nad saavad esile tuua vaid tekstisegmente, mis vastavad täielikult andmebaasis leiduvatele sissekannetele. Mõned tõlkemäluprogrammid kasutavad aga algoritme, mis toovad ekraanile omavahel sarnaseid segmente, milles on erinevused ära märgitud. On oluline märkida, et tüüpilised tõlkemäluprogrammid otsivad segmente vaid lähtetekstis.

Segmente, mille jaoks vasteid ei leita, peab tõlkima käsitsi. Need äsja tõlgitud segmendid salvestatakse andmebaasi, kus neid on võimalik kasutada tulevaste tõlgete tarbeks, kuid ka samas segmendis esinevate korduste tõlkimiseks.

Tõlkemälud töötavad kõige paremini tekstide puhul, milles esineb palju kordusi, selleks on näiteks tehnilised juhendid. Nad on abiks ka varem tõlgitud dokumentides leiduvate lisandunud muudatuste tõlkimisel, näiteks aitavad leida ja tõlkida väikeseid muudatusi mõne kasutusjuhendi uusversioonis. Üldiselt ei peeta tõlkemälu kasutamist asjakohaseks ilukirjanduslike või loominguliste tekstide tõlkimisel, seda põhjusel, et sellistes tekstides väga vähe kordusi. Siiski on tõlkijaid, kes väärtustavad tõlkemäluprogrammide abi ka väheste kordustega tekstide tõlkimisel, sest andmebaasi saab kasutada konkordantsiotsingutes, leidmaks terminite sobivaid kasutusviise, ning tõlke kvaliteedi kontrollimiseks (tagades, et tõlkel pole puuduvaid tekstilõike). Asjaolul, et tõlkemälus on lähte- ja sihtkeele segmendid alati kõrvuti näidatud, lihtsustab tunduvalt ka teksti kontrollimist.

Kui tõlkemäluprogrammi kasutatakse asjakohaste tekstide tõlkimisel pikema aja vältel, võib see tõlkijatele lõppkokkuvõttes suure ajavõidu anda.

Kasutegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlkemäluprogrammid sobivad iseäranis just tehniliste tekstide ning erialaterminoloogiat sisaldavate tekstide tõlkimiseks. Programmide suurimad plussid:

  • Garanteerib, et tekstidokument on täielikult tõlgitud (tõlkemälud ei aktsepteeri sihtkeeles tühje segmente)
  • Garanteerib, et tõlgitud tekstid on järjepidevad, sisaldavad üldtuntud definitsioone, väljendeid ja terminoloogiat. See on eriti oluline juhul, kui ühe tõlkeprojekti juures töötab mitu tõlkijat
  • Võimaldavad tõlkijatel tekste erinevates formaatides tõlkida, ilma et neil oleks olemas tarkvara, mida tavaliselt nende formaatide käsitlemiseks vaja läheb
  • Kiirendavad üldist tõlkimisprotsessi; kuna tõlkemälud jätavad varem tõlgitud materjali meelde, peavad tõlkijad seda vaid korra tõlkima
  • Vähendavad pikaaegsete tõlkeprojektide kulusid; näiteks kasutusjuhendite või hoiatussiltide tekste võib kasutada mitmekordselt
  • Ulatuslike projektide puhul võib säästmine (nii ajalises kui rahalises mõttes) tänu tõlkemäluprogrammi kasutamisele olla nähtav juba esimeste tõlgete juures, kuid enamasti on aja- ning rahakulude vähenemist näha siis, kui tõlgitakse mõne tõlkemälu abil tehtud projekti hilisemaid versioone

Peamised takistused[muuda | muuda lähteteksti]

Peamised probleemid, mis takistavad tõlkemäluprogrammide laialdast kasutamist:

  • Tõlkemälu kontseptsioon põhineb eeldusel, et varasemates tõlgetes kasutatud lauseid saab "taaskasutada". Siiski, tõlke põhiprintsiip on, et tõlkija peab tõlkima teksti sõnumit, ja mitte seda moodustavaid lauseid
  • Tõlkemäluprogrammid ei sobitu kergesti olemasolevate tõlke- või lokaliseerimisprotsessidega. Selleks, et saada tõlkemälutehnoloogiast maksimaalset kasu, peaks tõlkeprotsesse muutma
  • Hetkeseisuga ei toeta tõlkemälud kõiki dokumendiformaate, ning kõikide failitüüpide jaoks ei pruugi leiduda õigeid filtreid
  • Tõlkemäluprogrammide kasutamisega seostatakse õppimiskõverat, ning programme tuleb parima efekti saavutamiseks kohandada
  • Neil juhtudel, kui kõik või osa tõlkeprotsessist on väljast tellitud või vabakutseliste tõlkijate kontoriväline töö, on väljaspool tõlkebürood töötavatel tõlkijatel vaja erilisi vahendeid, et tõlkemäluprogrammide genereeritud tekstidega töötada
  • Paljude tõlkemäluprogrammide täielikud versioonid võivad üsna palju maksta ning kujutavad endast seega märkimisväärset investeeringut. Mõned tarkvaraarendajad toodavad oma programmidest ka tasuta või odavama hinnaga versioone, millel on vähem funktsioone, kuid mida iseseisvalt töötavad tõlkijad saavad kasutada täismahus programmidega tehtud projektide kallal töötades
  • Kulud, mis kaasnevad kasutaja varasemate tõlgete importimisega tõlkemälu andmebaasi, kasutuskoolitused ning samuti mistahes lisatooted võivad endast kujutada märkimisväärseid lisainvesteeringuid
  • Tõlkemälu andmebaaside hooldus on enamikel juhtudel veel siiski pigem manuaalne protsess, ja suutmatus neid hooldada võib põhjustada kasutamiskõlblikkuse vähenemist ja tõlkemälu vastete kvaliteeti
  • Nagu varemgi öeldud, ei pruugi tõlkemäluprogrammid sobida tekstidega, milles puuduvad kordused. Tehnilise sisuga tekstid sobivad tõlkemäludega üldiselt kõige paremini, samas kui turunduslikud või loovad tekstid on kõige ebasobivamad

Viited[muuda | muuda lähteteksti]