Suurelehine pärn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) on pärnaliste sugukonda, pärna perekonda kuuluv lehtpuu.[1]

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Suurelehise pärna levila on Lääne- ja Kesk-Euroopas. Eestisse on suurelehine pärn sisse toodud ja kasvab peamiselt pargipuuna.[2]

Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Koor on noorelt valkjashall, vanemas eas hallikaspruun. Võrsed noorelt helepruunid, valkjate karvadega. Lehed on ümmargused, läbimõõt harilikult 6–10 cm pikad, tömpja või südaja alusega, teravneva tipuga, teravsaagja servaga. Alt helerohelised, pealt tumerohelised. Vanemas eas on lehed alt pehmekarvased. Leheroots on kuni 5 cm pikk ja on karvane. Õitsemise aeg on juulis, õisikus on 3–8 õit mõlemast soost. Kollakasvalged õied, meerikkad ja hästi lõhnavad. Õite hea lõhn meelitab ligi putukaid, kes aitavad puud tolmeldada. Vili on pähkli suurune pikal rootsul, kuni 0,9 cm pikk ja pikliku või kerajas kujuga. Pähklikeses on 1–2 halli- või pruunikarvast seemet.

Suurelehisele pärnale on kõige lähedasem sugulasliik harilik pärn (Tilia cordata). Erinevad selle poolest, et harliku pärna lehtede alaküljel roodude hargnemiskohtadel on roostjad karvad, aga suurelehisel pärnal on seal valged karvad.[1]

Kasvutingimused[muuda | muuda lähteteksti]

Suurelehine pärn on mullastiku suhtes nõudlik. Tormikindel, kuna on hästi arenenud sammasjuurestik.[3]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Puit on kerge, mille tõttu on see väga hinnatud puidutööstuses. Suurelehine pärn on väga hea meetaim, ta talub saastunud õhku ja seetõttu leidub teda põhiliselt haljastuses, kasutatakse mitmeid võravorme.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]