Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn
Vana isaslind
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Rähnilised Piciformes Sugukond: Rähnlased Picidae Perekond: Kirjurähn Dendrocopos Liik: Suur-kirjurähn
Ladinakeelne nimetus
Dendrocopos major (Linnaeus, 1758)
Sünonüümid
Dendrocopos submajor Dryobates major

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik. Kuulub kirjurähni perekonda.

Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 50 000 – 300 000 isendile .

Eluviis

Suur-kirjurähni levila.

Suur-kirjurähni muna

Rähn ei kipu oma territooriumilt lahkuma.

Nad toetuvad sabale, hoiavad küünistega puukoorest ja toksivad nokaga vastu puutüve. Rähn toksib ja uuristab puutüvesid tundide kaupa. Rähni väga tugev kael võimaldab kaua toksida ja ta aju talub hästi lööke. Nokk kulub toksimise tõttu, kuid kasvab iga päev.

Toitumine

Toitub putukatest, Röövikutest, putukaid püüab ta pika keelega.

Pildid

• 

  Suur-Kirjurähn

• 

  Suur-Kirjurähn

Välislingid

• Sissekanne saidil Eesti selgroogsed
• Täiendav info saidil Eesti selgroogsed
• Ulvar Käärt. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv EPL, 9. jaanuar 2009