Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn
Vana isaslind
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Rähnilised Piciformes
Sugukond	Rähnlased Picidae
Perekond	Kirjurähn Dendrocopos
Liik	Suur-kirjurähn
Binaarne nimetus
Dendrocopos major (Linnaeus, 1758)
Sünonüümid
Dendrocopos submajor Dryobates major

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik. Kuulub kirjurähni perekonda.

Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 50 000 – 300 000 isendile .

Eluviis

Suur-kirjurähni levila

Suur-kirjurähni muna

Rähn ei kipu oma territooriumilt lahkuma.

Nad toetuvad sabale, hoiavad küünistega puukoorest ja toksivad nokaga vastu puutüve. Rähn toksib ja uuristab puutüvesid tundide kaupa. Rähni väga tugev kael võimaldab kaua toksida ja ta aju talub hästi lööke. Nokk kulub toksimise tõttu, kuid kasvab iga päev.

Toitumine

Toitub putukatest, röövikutest. Putukaid püüab oma pika keelega.

Pildid

• 

  Suur-kirjurähn

• 

  Suur-kirjurähn

Välislingid

• Suur-kirjurähn andmebaasis eElurikkus

• Sissekanne saidil Eesti selgroogsed
• Täiendav info saidil Eesti selgroogsed
• Ulvar Käärt. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2009