Suur-kirjurähn
Allikas: Vikipeedia
| Suur-kirjurähn | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Vana isaslind
|
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Dendrocopos major (Linnaeus, 1758) |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Dendrocopos submajor |
Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik.
Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 50 000 – 300 000 isendile [1].
Sisukord
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Rähn ei kipu oma territooriumilt lahkuma.
Nad toetuvad sabale, hoiavad küünistega puukoorest ja toksivad nokaga vastu puutüve. Rähn toksib ja uuristab puutüvesid tundide kaupa. Rähni väga tugev kael võimaldab kaua toksida ja ta aju talub hästi lööke. Nokk kulub toksimise tõttu, kuid kasvab iga päev.
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Toitub putukatest, Röövikutest, putukaid püüab ta pika keelega.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"" Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suur-kirjurähn |
- Sissekanne saidil Eesti selgroogsed
- Täiendav info saidil Eesti selgroogsed
- Ulvar Käärt. Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv EPL, 9. jaanuar 2009
