Suitsuandur

Allikas: Vikipeedia
Optiline suitsuandur
1 ‒ labürintkamber
2 ‒ kambrihoidik
3 ‒ anduri korpus
4 -- fotodiood infrapunakiirguse vastuvõtjana
5 ‒ valgusdiood infrapunakiirguse allikana

Suitsuandureis kasutatakse peamiselt fotoelektrilisi ehk optilisi tajureid, mille talitlus põhineb valguse hajumisel suitsuosakestel. Valgusdioodi infrapunane valgus suunatakse optilises kambris labürinditaoliselt paiknevatele mittepeegeldavatele pindadele. Seetõttu puhtas õhus valgus fotodioodi ei taba. Kui optilisse kambrisse sisenevad suitsuosakesed, hajutavad need valgust, millest osa jõuab ka fotodioodini. Kui suitsu kontsentratsiooni tõustes fotodioodi väljundpinge ületab etteantud läviväärtuse, lülitub alarm sisse. Eriti tundlikud on niisugused optilised suitsuandurid, milles valgusdioodi (LED) asemel on valgusallikaks heleda kiirega laserdiood.

Optiline andur reageerib niisiis hõõguval põlemisel tekkivale külmale suitsule, andes tuleohust aegsasti märku. Leegiga põlemisel tekivad peenemad suitsuosakesed, millele reageerib paremini ionisatsioonitajur. Selles ioniseerib alfakiirguse allikas (ameriitsiumi isotoop) õhuosakesi, mille tulemusena anduri elektroodide vahel tekib teatav elektrijuhtivus. Suitsu ilmumisel seovad tahmaosakesed elektrostaatilise tõmbe tõttu õhuioone, mille tagajärjel elektrivoolu edasikandvate ioonide hulk väheneb; voolu nõrgenemisel läviväärtuseni hakkab summer tööle. Kuigi nõrga alfakiirguse allikas endast reaalset ohtu ei kujuta, kasutatakse ionisatsiooniandureid viimasel ajal vähe. Kumbki nimetatud tüüpi suitsuandur ei reageeri vingugaasile, selleks on spetsiaalsed andurid.

Andur paigaldatakse elamu igale korrusele ruumi lakke (mitte seinale), soovitatavalt ruumi keskossa, esikus või koridoris magamistoa ukse lähedale, teisel korrusel trepikäigu lähedale; paigutuskoha ümber peab olema vähemalt pool meetrit vaba ruumi. Elu- ja magamistoa andur hoiatab näiteks teleri süttimisest, küünlast või sigaretist tekkida võiva tulekahju eest. Suitsuandurit ei panda kööki, vannituppa ega sauna, kus nad võiksid asjatult tööle rakenduda.

Andurid on enamasti patarei- või akutoitel. Leelispatarei (alkaline) peab vastu 2–3 aastat, liitiumpatarei kuni 10 aastat. Patarei vahetamise vajadusest annab seade märku vaiksete piiksudega. Ka sel juhul, kui andur saab toidet elektrivõrgust, on vajalik varutoide patareist. Suitsuanduri töövõimet on soovitatav kontrollida kord kuus, vajutades vastavale nupule. Suitsuanduri tööiga on 8–10 aastat. Tulekahjuandurid võivad olla ühendatud teatekeskusega juhtmete abil, samuti on häiresignaali raadioedastust võimaldavaid andureid. Viimased loovad raadioühenduse keskusega või elamu (korteri) teiste anduritega. Sel juhul ei rakendu mitte ainult suitsuallikale kõige lähem andur, vaid häire kandub raadio teel elamu kõigisse teistesse anduritesse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]