Stsientomeetria

Allikas: Vikipeedia

Stsientomeetria (inglise scientometrics) on infoteaduse haru[1], mis tegeleb teaduse mõõtmise ja analüüsimisega. Sageli rakendatakse selleks bibliomeetriat, mis mõõdab teaduslike publikatsioonide mõju.

Tänapäeva stsientomeetria tugineb põhiliselt Derek J. de Solla Price'i ja Eugene Garfieldi töödele. 1960. aastal rajas Garfield Teadusliku Informatsiooni Instituudi (Institute for Scientific Information), mille 1992. aastal omandas Thomson Scientific and Healthcare ja mida tänapäeval tuntakse Thomson ISI nime all osana Thomson Reuters Corporationist. Tsiteerimisandmebaaside ja -indeksite koostajana on ISI stsientomeetrilises analüüsis äärmiselt mõjukas, selle andmeid tarvitatakse laialdaselt nii teadusuuringutes kui ka teaduse igapäevases administreerimises ja teaduspoliitika kujundamisel.

Stsientomeetrilised uurimismeetodid jaotuvad kvalitatiivseteks, kvantitatiivseteks ja arvutipõhisteks. Üks selle valdkonna olulisi leide on põhimõte, mille kohaselt kasvab töö- ja ressursikulu edasiste avastuste saavutamiseks samal tähtsustasemel eksponentsiaalselt. Siiski näitavad uuemad uuringud otsinguteaduse, masinõppe ja andmekaevandamise (inglise data mining) vallas, et see ei kehti paljude info hankimise ja kättesaadavuse põhiste probleemide korral.

Koos bibliomeetria ja veebimeetriaga (inglise webometrics) kuulub see nn meetrikauuringute hulka.[2][1] Stsientomeetriale on lähedased ka teaduse ja tehnika ajalugu, teadusfilosoofia ja teadusliku teadmise sotsioloogia.

Valdkonna tähtsamad ajakirjad on Scientometrics ja Journal of the American Society for Information Science and Technology. Stsientomeetria spetsialiste ühendav Rahvusvaheline Stsientomeetria ja Infomeetria Selts asutati 1993. aastal.

Eestis on stsientomeetriaga tegelnud näiteks Ülle Must, kes on vaadelnud sellest vaatenurgast Eesti ajalooteadust.[3] Eesti teadlaste stsientomeetrilisi andmeid kajastab Eesti Teaduse Infosüsteem ETIS.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Sirje Virkus Infoteaduse olemus ja kujunemine Tallinna Ülikool, 2009
  2. Sirje Virkus Infoteaduse olemus ja kujunemine Tallinna Ülikool, 2009
  3. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/01/05/tartu/uudised.htm#seitsmes[alaline kõdulink] "Ajalooteadus uue aastatuhande künnisel"] Postimees, 05.01.1999

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]