Stopiņi piirkond
| Stopiņi piirkond | |
|---|---|
|
| |
| läti Stopiņu novads | |
|
| |
  Lipp
Vapp
| |
| Pindala: 53,5 km² | |
Elanikke: 12 201 (1.01.2021)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 228,1 in/km² | |
| Keskus: Ulbroka | |
 |
Stopiņi piirkond (läti keeles Stopiņu novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Vidzemes.
Piirkond piirneb läänes Riia linnaga, lõunas Salaspilsi piirkonna Salaspilsi vallaga, idas Ropaži piirkonna ja põhjas Garkalne piirkonnaga.
Piirkonna keskus on Ulbroka.
Piirkonda läbivad Riia-Daugavpilsi elektriraudtee ja Riia-Ērgļi raudtee.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1887 moodustati praeguse valla aladel Dreiliņi, Ulbroka ja Stopiņi vallad. Aastal 1900 liideti kaks viimast ühiseks vallaks, mis hakkas kandma nime Ulbroka-Stopiņi vald. Dreiliņi valda kuulunud maadest liideti osa Riia linnaga aastal 1924 ja osa aastal 1934. Aastal 1935 oli Stopiņi valla pindala 8000 hektarit ja seal oli 1237 elanikku.
Aastal 1945 moodustati Stopiņi valla aladele Stopiņi ja Ulbroka külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Stopiņi külanõukoguga likvideeritav Ulbroka külanõukogu, aastal 1963 aga Dreiliņi külanõukogu maad. Aastal 1974 liideti külanõukoguga Salaspilsi külanõukogu Rumbula küla maad, osa maid arvati aga Salaspilsi külanõukogu koosseisu. Aastal 1975 liideti Riiaga Jugla paberivabriku ümbruskond, Jugla karusloomakasvatus, Brekši, Franki, Pļavnieki ja osa Dreiliņi külast.[2] Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis kuulus Riia rajooni.
Stopiņi piirkond loodi vallast 2005. aastal.
Suuremad asulad on veel Saurieši, Upeslejas ja Dreiliņi. Piirkonna elanikest on 2010. aasta andmetel 55% lätlased, 33% venelased ja 5% valgevenelased.
Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]
Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Ulbroka kalmistu kabel ja raudteesild üle Mazā Jugla jõe.[3]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Piirkonna idaosa asub Kesk-Läti madalikul, lääneosa Rannikumadalikul. Kõrgused ulatuvad 4,6-16 meetrini. 54% piirkonnast katab mets.
Suuremad jõed on Mazā Jugla ja Piķurga. Valda jääb Ulbroka järv, mille pindala on 12 hektarit. Saurieši külas asub kipsimaardla, kus on kipsi kaevandatud aastast 1913.
Looduskaitse all on Lielrutki hiidtamm, Avotiņi tee mänd, Saulieši tamm, Saurieši Atzari tamm, Tuberkuloosihaigla pärnad, Tuberkuloosihaigla esimene mänd, Laube hiidtamm, Lejaskulpji mänd ja Grīva tamm. Lisaks kasvab piirkonnas veel kuusteist nimetut looduskaitsealust põlispuud..[4]
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Piirkonna elanikest on 2010. aasta andmetel 55% lätlased, 33% venelased ja 5% valgevenelased.
Piirkonna külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[5] |
|---|---|---|
| Cekule | vidējciems | 198 (2021) |
| Dreiliņi | lielciems | 2777 (2021) |
| Dzidriņas | lielciems | 1213 (2021) |
| Līči | lielciems | 1002 (2021) |
| Rumbula | skrajciems | 473 (2021) |
| Saurieši | lielciems | 1815 (2021) |
| Ulbroka | lielciems | 3102 (2021) |
| Upeslejas | lielciems | 1281 (2021) |
| Vālodzes | lielciems | 924 (2021) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 2.06 2021
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.07 2020
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]