St. Johni ülikool

St. Johni ülikool
	St. John's University
	Ladina keeles: Universitas Sancti Johannis
Deviis	Educatio Christiana Animae Perfectio ('Kristlik haridus täiustab hinge')
Asutatud	1870
Tüüp	eraõiguslik ülikool
Usuline kallak	katoliiklus
President	Brian Shanley
Akadeemilisi töötajaid	1400
Üliõpilasi	20 150 (2020)
Bakalaureuseõppes	15 700 (2020)
Asukoht	Queens, New York, USA
Endised nimed	St. John's College (1870–1933); St. John's University, Brooklyn (1933–1954)
Sportlik hüüdnimi	St. John's Red Storm

St. Johni ülikool (St. John's University) on eraõiguslik katoliiklik ülikool USA-s New Yorgis. Ülikooli deviis on Educatio Christiana Animae Perfectio ('Kristlik haridus täiustab hinge'). Ülikoolis õppis 2020. aasta seisuga üle 20 100 üliõpilase.

Ülikooli asutas 1870. aastal Misjonikogudus (C.M.) eesmärgiga pakkuda kasvavale sisserändajatest elanikkonnale paremat kõrgharidust. Algselt paiknes ülikool Brooklyni linnaosas, 1950. aastatel kolis ülikooli linnak oma praegusesse asukohta Queensi linnaosas Jamaica paikkonnas. Lisaks asuvad ülikooli linnakud New Yorgis Staten Islandil ja Manhattanil ning välismaal Pariisis Prantsusmaal, Roomas Itaalias ja Limerickis Iirimaal.^[1]

St. Johni ülikoolil on kokku kuus kolledžit: vabade kunstide ja teaduste kolledž, School of Education, õigusteaduste kool, ärikolledž (The Peter J. Tobin College of Business), farmaatsia ja tervishoiuteaduste kolledž ning College of Professional Studies.^[2] Ülikool pakub üle saja bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe programmi.

Ülikooli spordivõistkonnad kannavad nimetust St. John's Red Storm. Ülikool on alates 2013. aastast olnud USA üliõpilasspordi organisatsiooni NCAA konverentsi Big East Conference'i liige. 1996. aastal tuli ülikooli jalgpallimeeskond USA ülikoolide meistriks, 2001. aastal võideti ülikoolide meistritiitel vehklemises.

Ülikooli vilistlaste hulka kuuluvad teiste seas New Yorgi osariigi 51. kuberner Hugh Carey ja 52. kuberner Mario Cuomo, California osariigi 35. kuberner George Deukmejian, Keskluure peadirektor William J. Casey, poliitik Ron Brown, korvpallur Chris Mullin ning räppar J. Cole.