Sport (üliõpilasselts)

Allikas: Vikipeedia

Sport oli aastatel 1908–1918 Tartus tegutsenud üliõpilaste spordiselts.

1907. aastal asusid 12 Tartu Ülikooli üliõpilast korraldama spordiringi. Ülikooli juhtkonna luba asutamiseks saadi siiski alles aasta pärast. Asutamiskoosolekul osales 34 üliõpilast. Seltsi juhtkond koosnes peamiselt venelastest, töökeeleks oli vene keel.

Ringi majanduslik alus saadi botaanikaaia liuvälja sissetulekust ja vähesel määral ka liikmemaksudest. Liuväljal mängis kaks korda nädalas sõjaväeorkester, seal korraldati maskeraade ja ilutulestikke, võistlusi kiiruisutamises ja kujundsõidus. Ülikool võimaldas kasutada võimlemiseks maneeži, väljakul mängiti tennist, kurni ja kriketit. Jalgpalliplatsi üüriti saksa võimlemisseltsilt.

1909. aastal oli liikmeid juba 70 ringis. Asuti harrastama maadlust, vehklemist ja poksi. 1910. aastaks tunti seltsi juba väljaspool Eestit, näiteks saadi Peterburist kutse astuda Ülevenemaalisse Uisutajate Ühingusse ning Dresdenist kutse Akadeemilise Spordiliidu kongressile 1910. aasta suvel. Samal aastal asuti looma sektsioone. Ring nimetati ümber seltsiks.

1911. aastaks oli seltsi jäänud vaid 44 liiget, osalt ülikooli juhtkonna soositud konkurendi, Igakülgse Kehalise Arengu Seltsi (IKAS) loomise tõttu 1910. aastal. Tegevus siiski jätkus. 1912. aastal korraldatud uisuvõistlusel oli ligi 900 pealtvaatajat, seltsi jalgpallimeeskond oli võidukas nii Tartus kui ka Tallinnas. Hakati tegelema suusatamise ja kergejõustikuga.

1913. aasta oli Spordi jalgpalli parim aasta: võideti Riia Polütehnikumi meeskonda ja Tartu spordiseltsi Aberg. Edu üks tegureid oli üliõpilaste juurdevool Venemaalt, kelle seas oli ka Vene liidumeeskonna mängijaid. 1912.–1913. aastal astusid seltsi ka esimesed eestlased (IKAS-i kuulus neid juba alguspäevil).

1914. aasta 1. veebruarist liitusid Sport ja IKAS, kokku oli neil 128 liiget. Selts astus Balti Olümpiakomiteesse. Juhatusse valiti esimene eestlasest liige Karl Zolk.

Esimese maailmasõja tõttu vähenes seltsi liikmeskond märgatavalt. Tegevus siiski pigem elavnes. 1914.–1915. aasta talvel oli liuväljal 23 000 külastajat, korraldati lahtised suusavõistlused, maneežis toimus võistlus kergejõustikus.

1917. aastaks oli selts majanduslikes raskustes, tõenäoliselt läks suurem osa tuludest sõjaväe toetuseks. Üldkoosolek tõstis liikmemaksu.

1918. aastal, kui rinne lähenes Eestile, otsustas seltsi juhatus evakueerida seltsi koos ülikooliga. 31. mail 1918 keeldus üldkoosolek aga "üleviimisest, evakueerimisest [ja] likvideerimisest". Viimane koosolek toimus 12. juunil 1918. Valdav osa liikmeid lahkus Tartust.

Pärast sõda seltsi enam ei taastatud.[küsitav] Küll aga moodustati 1920. aasta sügisel Eesti Akadeemiline Spordiklubi, mille esimeheks valiti Karl Zolk.

Seltsi arhiiv on säilinud Eesti Riigiarhiivis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • O. Langsepp "Tartu üliõpilaste selts "Sport" (1908–1918) "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" IV, Tartu, 1977, lk 103–113