Soorebane
Soorebane on Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast. See püstitati Harku–Lihula–Sindi kõrgepingeliini nurgamastiks 2020. aasta suvel ja asub Läänemaal Risti külje all Rõuma küla territooriumil.
Eesti esimese disainmasti autorid on Part OÜ arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Soorebase kõrgeima tipu kõrgus maapinnast on 45 meetrit, mast kaalub 38 tonni ning selle arvestuslik eluiga on 50 aastat ja enam. Disainmast on valmistatud COR-TENi terasest, mis annab mastile iseloomuliku roostekarva värvitooni. Masti tüve läbimõõt on kõige jämedamas kohas 1,66 meetrit ning seina maksimaalne paksus 22 millimeetrit.
Soorebane valmistati Rumeenia tehases ja toodi Eestisse kolme veokiga 11 osas.
Ideekonkurss
[muuda | muuda lähteteksti]2016. aasta märtsis kuulutas Eesti põhivõrgu ettevõte Elering koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja ideekonkursi[1], et leida sobilik kavand Harku–Lihula–Sindi 330/110-kilovoldise kõrgepingeliini ühe nurgamasti rajamiseks disainmastina Kuistlema rabasse Ääsmäe–Haapsalu ja Risti–Virtsu maantee vahelisele alale. Ideekonkursi eesmärk oli saada asukohta nii arhitektuurselt kui ka funktsionaalselt sobivaim lahendus, mis aitab tehnitsistlikku elektriliini sobitada looduskeskkonda ja tõsta Eesti inimeste teadlikkust elektrisüsteemi rollist kaasaegses ühiskonnas. Eestis esimesele omataolisele konkursile laekus kokku 18 võistlustööd. Lisaks Eestist laekunud ideekavanditele saatsid konkursile töid Austria, Taani ja Ühendkuningriigi arhitektid. Konkursi võitis ideekavand Soorebane, mille autorid on Part OÜ arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Ehitus ja püstitamine
[muuda | muuda lähteteksti]Masti detailid valmistati 2000 kilomeetri kaugusel Rumeenias, kust need transporditi 2020. aasta juuli alguses 11 osana kolmel veokil Eestisse. Masti valmistajatehase töötajad keevitasid masti põhidetailid kokku Risti–Virtsu maanteetaskus mõne kilomeetri kaugusel masti lõplikust asukohast. Masti püstitamine toimus 21. juulil 2020. Soorebane kannab Eleringi hallatava Harku–Lihula–Sindi 330/110-kilovoldise kõrgepingeliini juhtmeid. Liin valmis lõplikult sama aasta detsembris. Nii liini kui disainmasti ehituse peatöövõtjateks olid firmad Empower ja Leonhard Weiss.
Soorebase disainilahenduse kõrval on märkimisväärne ka masti vundament. Kuna tegu on rabapinnasega, kinnitub disainmasti vundament maa külge 25 vaiaga. Iga vai on 19 meetrit pikk ning vaiade kogupikkus on peaaegu 500 meetrit.
Alates 2021. aasta maikuust on Soorebane pimedal ajal ka valgustatud.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Disainmasti ideekavandi saamiseks korraldatud ideekonkurss pälvis 2016. aastal konkursil Eesti disainiauhinnad 2016[2] parima hanke auhinna. 2020. aastal Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu korraldatud aasta ehitusprojekti konkursil[3] sai Soorebane kaks auhinda. Soorebane noppis esikoha nii konkursil aasta digitaalse innovatsiooni projekt kui ka aasta ehitusprojekt rajatiste kategoorias.
Kõige prestiižsema auhinna pälvis disainmast sama aasta konkursil Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiad 2020[4], millel valiti koos teosega "Kuur Taga-Sõrves" aastapreemia laureaadiks kategoorias "Väike".
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ideekonkursi tulemused, Eleringi veebileht
- ↑ Eesti disainiauhinnad 2016, EDA veebileht, 16.09.2016
- ↑ "Parima ehitusprojekti tiitli võitsid Paks Margareeta ja kõrgepinge disainmast Soorebane", Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu veebileht, 25.11.2020
- ↑ Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiad 2020, Konkursi veebileht
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Valik Soorebase fotosid allalaadimiseks ja vabaks kasutamiseks, Eleringi veebileht
- "Aktuaalne kaamera" (alates 00:29:37), ETV, 17.09.2020
- Kultuurisaade "OP" (alates 00:26:30), ETV, 24. september 2020
- "Must maantee ja punane Soorebane", Margit Mutso, Sirp, 2. oktoober 2020
- "Galerii: Vaiko Eplik laulis Soorebase avatuks", Urmas Lauri, Lääne Elu, 17. september 2020