Snegurotška

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on ooperist; vene muinasjututegelase kohta vaata Snegurotška (tegelane)

Aleksandr Ostrovsky (1823–1886) näidendi Snegurotška autor
Snegurotška (1899) autor Victor Vasnetsov

"Snegurotška" (vene keeles Снегурочка–Весенняя сказка) on Nikolai Rimski-Korsakovi ooper neljas vaatuses proloogiga, mis on kirjutatud aastatel 1880-1881. Ooperi libreto aluseks on Aleksandr Ostrovski samanimeline näidend, mis esietendus 1873. aastal. Ooper "Snegurotška" esietendus Peterburi Maria Teatris 29. jaanuaril 1882 Eduard Napravniku juhatusel. 1898. aastal muutis Rimski-Korsakov ooperit ja see versioon on tuntud ka tänapäeval. See jäi helilooja enda lemmiktööks.[1]

Loo teemaks on igaveste loodusjõudude ja reaalsete inimeste vaheline vastasseis. Ooperi tegelased jagunevad kolmeks: müütilised olendid, kellega kaasnevad loodusjõudude ilmingud- Metsavaim (tenor), Pakasetaat (bass, muusikas on kuulda tuisku ja lumesadu), Kevad (metsosopran, saateks kevadised linnuhääled); poolmüütilised: Snegurotška (sopran), karjane Lel (metsosopran) ja tsaar Brendei (tenor); reaalsed tegelased- olustikustseenide kangelased Kupava (sopran) ning kaupmees Mizgir (bariton), saunamees (tenor) ja tema naine (metsosopran). Ooperi nimitegelane Snegurotška on Pakasetaadi ja Kevade lumest tütrena pärinud jaheda iseloomu, kuigi sügaval temas on peidus inimlikkus ja armastus. Saanud emalt kingiks võime armastada, kaotab ta kaitse päikesejumal Jarilo halastamatute kiirte eest ja hukkub üürikeses õnnehetkes. Rimski-Korsakov maalib helidega eheda pildi neiust, kelle südame võidavad järk-järgult armastus ja hingesoojus, tõugates teda vältimatult huku poole. Snegurotška surmaga taastatakse riigis tasakaal inimeste ja looduse vahel ning Jarilo päikesekiired soojendavad taas kõiki. [2]

Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Proloog

Ooperi tegevus toimub ennemuistsel ajal muinasjutumaal, kus ei tunta ülekohut ja elatakse targa ning loodust ülistava tsaar Brendei juhtimisel lihtsat ja üksmeelset elu. Kõik oleks hästi, kui päiksejumal Jarilo poleks Kevade pärast Pakasetaadile armukade. Liiatigi on Kevadel ja Pakasetaadil imeilus viieteistkümneaastane tütar Snegurotška. Seepärast ei ole Jarilo juba viisteist aastat saatnud oma soojendavaid kiiri berndeide maale, kus valitseb talv. Snegurotška kõrvu ulatuvad karjase Leli laulud ja äratavad temas soovi minna inimeste hulka elama. Ta saab oma vanematelt selleks loa ning saunamees Bakula ja tema naine lapsendavad tüdruku.

I vaatus

Karjase Leli laulud võluvad Snegurotškat ning ta kurvastab, kui noormees teiste tüdrukutega lahkub. Saabub Kupava ja teatab abiellumisest Mizgiriga. Pulmatseremoonial märkab Mizgir Snegurotškat, armub temasse ning palub neiul end vastu armastada. Ahastuses Kupava teatab sellest külaelanikele ning nood soovitavad tal pöörduda nõu saamiseks tsaari poole.

II vaatus

Kupava kaebab Mizgiri peale tsaarile, kes kurvastab ja käsib rahval koguneda, et Mizgiri üle kohut mõista. Mees püüab end õigustada, kuid tsaar käsib tal Kupavaga abielluda. Mizgir vastab, et armastab vaid Snegurotškat ja Brendei otsustab Mizgiri metsa pagendada.

III vaatus

Metsalagendikul lõbustab külarahvas end laulu ja tantsuga. Tsaar kutsub Leli endale naist valima. Hoolimata Snegurotška palvetest suudleb Lel kupavat ja lahkub temaga. Snegurotška imestab, miks Lel ta ära põlgab. Korraga ilmub Mizgir ja püüab taas neiu armastust võita. Snegurotška on isalt pärinud jäise südame ega suuda seetõttu vastu armastada. Mehe sõnadest ehmununa ta põgeneb.

IV vaatus

Snegurotška külastab oma ema, Kevadet. Kevad annab tütrele võlupärja, mis äratab temas inimsüdame soojuse. Vabanedes külmusest, kaotab Snegurotška kaitse Jarilo kiirte eest. Mizgiri saabudes ei suuda Snegurotška end tagasi hoida ja avaldab mehele armastust. Algavad pidustused Jarilo auks ja Mizgir tutvustab Snegurotškat oma pruudina. Hetkel, mil neiu vannub Mizgirile igavest armastust, tabab teda Jarilo päiksekiir. Kõigi hämmastuseks sulab Snegurotška ära ja õnnetu Mizgir uputab end järve.Tsaar lohutab brendeilasi, et Snegurotška surmaga on lõppenud viieteistkümneaastane talv ning Jarilo päiksekiired võivad nüüd taas nende maad soojendada. Vastuseks hakkab rahvas Jarilole sütitavat ülistuslaulu laulma.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Snegurotška" Wikipedias
  2. 2,0 2,1 RO Estonia kavaleht ooperile "Snegurotška" 2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]