Sisseränne Eestisse

Allikas: Vikipeedia

Eestisse sisserände all mõistetakse ükskõik millise inimese (eestlasest tagasipöörduja, Euroopa Liidu kodanik, kolmandate riikide kodanik jne) ajutist või pikaajalist kolimist Eestisse. Alates 2015. aastast ületab sisseränne väljarännet ja Eesti rändesaldo on positiivne. Enamik sisserännanutest on Ukraina, Venemaa ja Euroopa Liidu kodanikud.

Pärast II maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude okupatsiooni ajal saabus Eestisse ühtekokku 1,6 miljonit inimest ning lahkus 1,26 miljonit. Rändesaldo oli positiivne 340 tuhande inimese võrra.

Võrdlus: enne ja pärast okupatsiooni
Aasta Kogurahvastik Eestlased Vähemusrahvused Immigrantrahvastik
1934 1,13 mln 1 mln 0,12 mln 0,01 mln
1989 1,57 mln 0,96 mln 0,07 mln 0,54 mln

Eestlaste osakaal langes 88%-lt 61%-le, põlisrahvastiku osakaal 99%-lt 66%-le ja immigrantrahvastik kasvas 1%-lt 34%-le.

Rahvaarvu muutus 2008–2019[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Loomulik iive Rändesaldo Rahvaarvu muutus
2019[1] –1489 5028 3539
2018 –1404 6095 4691
2017 –1759 5258 3499
2016 –1339 1030 –309
2015 –1336 2410 2673
2014 –1933 –733 –2548
2013 –1713 –2642 –4355
2012 –1394 –3682 –5043
2011 –565 –2505 –4443
2010 35 –2484 –3630
2009 –318 –774 –2450
2008 –647 –735 –2700

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sisseränne suurendab juba viis aastat rahvaarvu, 17. jaanuar 2020 – Statistikaameti pressiteade nr 7