Sikhanyiso Dlamini

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Printsess Sikhanyiso 2006. aasta pillirootantsupidustuste ajal
Princess Swaziland 015.jpg
Princess Swaziland 014.jpg
Princess Swaziland 013.jpg

Sikhanyiso Dlamini (sündinud 1. septembril 1987) on Svaasimaa printsess Dlamini soost, kuningas Mswati III vanim tütar.

Sikhanyiso on vanim oma isa 24 lapsest. Tema ema on Inkhosikati LaMbikiza (Sibonelo MngomeZulu), üks kuninga 14 naisest, tema noorpõlvearmastus. Vanaisa Sobhuza II kaudu, kellel oli 70 naist ja sündis 201 last, on Sikhabyisol üle 200 onu ja tädi. Ta on üks Sobhuza II umbes 1000 lapselapsest.

14-aastasena läks printsess Sikhanyiso Inglismaale, kus ta õppis erakoolides, sealhulgas St Edmund College'is Hertfordshire'is. 17-aastasena läks ta Californiasse, kus ta õppis Biola Ülikoolis näitekunsti. 2011. aasta seisuga õppis ta magistriõppes digitaalset kommunikatsiooni Austraalias Sydney Ülikoolis.[1]

Välismaal omandas printsess Sikhanyiso oma kodumaa traditsioonide hülgaja maine. Nii kannab Sikhanyiso teksapükse ja miniseelikuid, mida Svaasimaal peetakse traditsioonide mitteaustamiseks. Välismaal viibides ei olnud printsess Sikhanyiso umchwasho'ga seotud, mis tekitas skandaali.[2] Pärast umchwasho kaotamist ja veidi aega enne 2005. aasta umhlangat (pillirootantsupidustusi) pidas 17-aastane Sikhanyiso valju muusika ja rohke alkoholiga pidu oma ema residentsis. Selle eest karistati teda kepihoopidega.

Aastal 2004 heideti talle ette, et ta kulutas välismaareisil üle 100 000 USA dollari ning koormas sellega maksumaksjat. Valitsus arvas tema kulud kokku ja need jäid oletatud summale palju alla.

Aastal 2005 kritiseeris printsess polügaamiat Svaasimaal. Polügaamia olevat pahe, sest ta annab meestele suuri eeliseid võrreldes naistega. Selle peale keelati tal ajakirjandusega suhtlemine.

Teda peetakse auahneks näitlejaks ja räppariks. Kodumaal on ta tuntud Pashu või Passonfruiti nime all.[3]

Teda näidatakse dokumentaalfilmis "Without the King", mis räägib Svaasimaa monarhiast, kuningliku perekonna rikkuse ja rahva vaesuse vahelisest lõhest ja AIDS-ikriisist.[4][5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]