Sigrid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Rootsi kuningtütrest; eesnime kohta vaata artiklist Sigrid (eesnimi)

Sigrid Vasa. 19. sajandi gravüür, mis põhineb Sigridi eluajal valminud maalil.

Sigrid Eriksdotter Vasa (15. oktoober 1566, Svartsjö loss, Färingsö1633) oli Erik XIV ja ta armukese, Karin Månsdotteri tütar.

Sigrid oli oma vanemate esimene laps. Karin polnud tema sünni ajal veel 16-aastanegi. Erik ja Karin sõlmisid morganaatilise abielu 1567 ja ametliku abielu pärast seda, kui Karin oli aadliseisusse tõstetud, 1568. Sigrid viibis nii oma vanemate pulmades kui oma ema kuningannaks kroonimise juures koos oma venna Gustaviga. See oli esimene kord Rootsi ajaloos, kus kuningliku abielu sõlmimisel viibisid abielupaari lapsed. Lapsed viibisid juures selleks, et näidata nende uut staatust: mõlemad tunnistati seaduslikuks ja Sigrid sai kõik kuningliku printsessi õigused.

1568 Erik kukutati ja kogu pere, Sigrid kaasa arvatud, vangistati koos temaga. Vangistuses sündis Karinile veel kaks poega, kes aga surid enne isa. 1573 eraldati Sigrid isast ning viidi koos ema ja vennaga Turu linnusesse. 1575 viidi ka Gustav ema ja õe juurest ära. 1577 Erik suri ning Karin ja Sigrid lasti vabaks.

Sigrid naasis õukonda, kuid tema seisund oli ebakindel. Temast tehtud pildil on kirjas "Preili Sigrid Vasa, kuningas Eriku seaduslik tütar", niisiis ei tunnistatud teda printsessiks, aga aadlikuks ikkagi, sest sõna "preili" kasutati rootsi keeles kuni 19. sajandini üksnes aadlike kohta. Sigridist tehti 1582 oma onutütre, 2 aastat noorema printsess Anna õuedaam. Sigrid viibis koos Annaga oma onupoja, Anna venna Sigismund III kroonimisel Poola kuningaks 1587. aastal.

Sigrid abiellus 1597 Henrik Klasson Tottiga, kes 1603 suri. Abielust sündis kolm last: Åke Henriksson Tott (15981640), Anna Henriksdotter Tott (suri lapsena) ja Erik Henriksson Tott (suri 1621).

10. septembril 1609 abiellus Sigrid Stockholmi kuningalossis Nils Nilssoniga, kes oli maavanem ja riigikohtu kohtunik.