Separatiivne määrus

Separatiivne määrus on lauses lähtekohta väljendav määrus.

Eesti keel

Separatiivseks määruseks võib lauses olla

• seestütlevas käändes käändsõna, mis vastab küsimusele kellest? millest?
• alaltütlevas käändes käändsõna, mis vastab küsimusele kellelt? millelt?
• mast-vorm
• kaassõnafraas, mille peasõna on separatiivne kaassõna ja laiendosa nimisõna
• separatiivne määrsõna sealt, kaugelt vms.

Separatiivne valdajamäärus

Separatiivne valdajamäärus laiendab tegusõnu ostma; paluma; teada, kuulda, riielda saama vms. Vastab küsimusele kellelt?. Separatiivseks valdajamääruseks võib lauses olla

• alaltütlevas käändes nimisõna või vastava peasõnaga nimisõnafraas: Mari ostis sõbralt raamatud; Ära temalt seda päri; Noorelt autorilt on vaid mõned teosed ilmunud
• kaassõnafraas: Laps sai ema käest riielda

Separatiivne kohamäärus

Separatiivne kohamäärus näitab mittesihilise lause aluse või sihilise lause sihitise referendi lähtekohta. See on tegusõna seotud laiend, mis laiendab tegusõnu minema, tulema, jooksma, sõitma vms. Vastab küsimusele kust?. Lauses võidakse lisaks separatiivsele kohamäärusele kasutada ka liikumise teed märkivat kohamäärust: Ta sõitis maalt linna; Sõitsime Tallinnast Paidesse. Separatiivne kohamäärus laiendab olemasolulauses tekkimist või kadumist väljendavaid tegusõnu ilmuma, kasvama, kaduma vms: Õuest kostis laste kilkeid; Uksest ilmus uusi külalisi

Separatiivseks kohamääruseks võib lauses olla

• seestütlevas käändes nimisõna: Ta tuli kodust; Saabusime Tallinnast.
• alaltütlevas käändes nimisõna: Võtsin laualt õuna; Ta on pärit Alajõelt
• kaassõnafraas, mille peasõna on alt, eest, tagant vms: Mari võttis pliidi eest puid; Varas põgenes trellide tagant
• mast-vorm: Mari tuli jalutamast; Vanaema väsis küpsetamast
• kohamäärsõna kust, alt, sealt, väljast vms: Tule sealt ära; Väljast kostis vihmasadu.

Separatiivne seisundimäärus

Separatiivne seisundimäärus väljendab lähteseisundit, millest väljutakse. Separatiivseks seisundimääruseks võib lauses olla

• määrsõna haagist, lukust, riidest vms: Ta tegi ukse haagist lahti; Ta võttis lapse riidest lahti
• seestütlevas käändes nimi- või omadussõna: Kuidas küll majast pääseda? Sain hambavalust lahti.
• kaassõnafraas, mis sisaldab nimisõna või nimisõnafraasi: Päästa sõber õnnetuse seest ära; Päästa end suure nälja käest.

Viited

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. §-d 516, 520, 529 ja 548