Seltsimehelik kohus

Allikas: Vikipeedia

Seltsimehelik kohus (vene keeles товарищеский суд) oli Nõukogude Liidus ühiskondlik organ, kus arutati väiksemaid õiguserikkumisi.[1]

Seltsimehelikud kohtud tegutsesid asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja majandite (kolhooside ja sovhooside), samuti majavalitsuste ja tänavakomiteede juures ja nende koosseis valiti kaheks aastaks.

Pädevus[muuda | muuda lähteteksti]

Seltsimeheliku kohtu pädevusse kuulusid järgmised küsimused:[2]

1) mõjuva põhjuseta töölt puudumine, alkoholijoobes tööl viibimine, tööle hilinemine või enneaegne töölt lahkumine või muu töödistsipliini rikkumine, kohusetundetu töötamine või tööseisaku tekitamine töötaja lohaka suhtumise tõttu oma kohustustesse;

2) töökaitse (sealhulgas ohutustehnika, töötervishoiu) või tuleohutuse nõuete mittetäitmine (kui see ei toonud kaasa kriminaalvastutust);

3) seadmete, inventari, tööriistade, materjalide ja muu riigi või ühiskonna vara kaotamine või rikkumine oma kohustustesse lohaka suhtumise tagajärjel (kui see ei toonud kaasa kriminaalvastutust);

4) riiklikule ettevõttele, asutusele, organisatsioonile, kolhoosile või muule kooperatiivsele või ühiskondlikule organisatsioonile kuuluvate transpordivahendite, põllumajandustehnika, tööpinkide, tööriistade, tooraine või muu vara omavoliline kasutamine isiklikel eesmärkidel, kui see ei põhjustanud nimetatud ettevõttele, asutusele või organisatsioonile olulist kahju;

5) alkohoolsete jookide joomine avalikes kohtades, välja arvatud kaubandus- ja ühiskondliku toitlustamise ettevõtted, kus alkohoolsete jookide lahtine müük on lubatud, avalikesse kohtadesse joobnud olekus ilmumine, millega solvati inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet; puskari või muude kodusel teel valmistatud kangete alkohoolsete jookide omandamine;

6) riigi või ühiskonna vara pisiriisumine, pisihuligaansus, esmakordselt toime pandud pisispekulatsioon, kodanike isiklikus omanduses olevate väheväärtuslike tarbeesemete vargus, kui süüdlane ja kannatanu olid sama kollektiivi liikmed;

7) solvamine, laim, peksmine ja kerge kehavigastuse tekitamine, mis ei põhjustanud terviseriket, kui need teod pandi toime esmakordselt, ropendamine;

8) vanema, eestkostja või hooldaja poolt laste kasvatamise kohustuste täitmatajätmine või mittenõuetekohane täitmine, ebaväärikas suhtumine vanematesse; ebaväärikas käitumine perekonnas, ebaväärikas suhtumine naisisikusse;

9) elu- ja mitteeluruumide ning kommunaalseadmete rikkumine, tuleohutuse eeskirjade mittetäitmine;

10) korterites ja ühiselamutes sisekorra eeskirjade rikkumine, majaelanike vaidlused abi- ja teenindusotstarbeliste ruumide kasutamise, kommunaalteenuste eest tasumise ja ühiskasutuses olevate ruumide jooksva remondi kulude kandmise üle; vaidlused seoses maatüki kasutamisega;

11) kahe või enama kodaniku ühises omanduses oleva ehitise, samuti neile eraldatud maatüki kasutamise kindlaksmääramine, kolhoosipere vara jagamine ja kolhoosipere varast osa eraldamine, abikaasade vahel vara jagamine, kui vaidlevad pooled on nõus asja arutamisega seltsimehelikus kohtus;

12) puude ja muu haljastuse rikkumine; esmakordse väikese metsarikkumisega põhjustatud kahju sissenõudmine, kui kahjusumma ei ületa 30 rubla;

13) kodanikevahelised varalised vaidlused, kui vaidlusosalised on nõus asja arutamisega seltsimehelikus kohtus ja vaidlusalune summa ei ületa 50 rubla;

14) administratiivsed õiguserikkumised, kui organ või ametiisik, kellele on antud õigus määrata administratiivkorras rahatrahvi, peab vajalikuks anda materjalid arutamiseks seltsimehelikule kohtule.

Asjade arutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Asjade arutamine seltsimehelikus kohtus toimus õigusrikkuja töö-, õppimis- või elukoha järgi. Seltsimehelik kohus pidi lahendamiseks saabunud asjad lahendama 15 päeva jooksul nende saabumisest.

Mõjutusvahendid[muuda | muuda lähteteksti]

Seltsimehelik kohus võis süüdlase suhtes rakendada ühte järgmistest mõjutusvahenditest:

1) kohustada süüdlast avalikult vabandama kannatanu või kollektiivi ees;

2) teha seltsimehelik hoiatus;

3) avaldada ühiskondlikku laitust;

4) teha ühiskondlik noomitus selle avaldamisega ajakirjanduses või ilma;

5) määrata rahatrahvi kuni 10 rubla, kui üleastumine polnud seotud töödistsipliini rikkumisega; riigi või ühiskonna vara pisiriisumise eest – kuni 30 rubla, korduva pisiriisumise eest – kuni 50 rubla;

6) töödistsipliini rikkumise korral teha ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhile ettepanek tööseadusandluses ettenähtud korras süüdlase üleviimiseks vähemtasutavale tööle või madalamale ametikohale;

7) teha ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhile ettepanek seadusandluses ettenähtud korras vallandada töölt kasvatuslikke funktsioone täitev töötaja või rahaliste või kaubaliste väärtustega vahetult tegelev töötaja, kui seltsimehelik kohus, arvestades selle isiku poolt toime pandud üleastumise iseloomu, ei pidanud võimalikuks talle edaspidi seda tööd usaldada.

Seltsimeheliku kohtu koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Seltsimeheliku kohtu liikmed valiti töötajate kollektiivide üldkoosolekutel ja kodanike elukohajärgsetel koosolekutel avalikul hääletamisel kaheks aastaks. Kohtu koosseisus pidi olema vähemalt viis liiget.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]