Sekvents
|
See artikkel räägib muusika mõistest, keskaegse luule- ja laulutüübi kohta vaata Sekvents (luule); loogika mõiste kohta vaata artiklit Sekvents (loogika) |
Sekvents on muusikas motiivi või pikema meloodialõigu või harmoonia kohene kordumine samas hääles kõrgemal või madalamal kõrgusel.
18. ja 19. sajandi klassikalises muusikas (klassitsism ja romantism) oli see üks kõige kasutatumatest meloodia-arenduse meetoditest.[1] Sekventse seostatakse stereotüüpselt barokkmuusikaga ja eriti Antonio Vivaldi loominguga, kuid seda tehnikat võib leida kogu Lääne muusikaajaloos.
Sekventsi põhilised tunnused on: tavaliselt kaks kuni neli lüli, suund säilib (kas tõusev või laskuv), järgnevad lülid on eelmisest sama intervalli kaugusel.
Meloodia ja harmoonia võivad moodustada sekventsi iseseisvalt, ilma et see esineks mõlemas.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Benward and Saker (2003). Music: In Theory and Practice, Vol. I, p.111-12. Seventh Edition. ISBN 978-0-07-294262-0.