Seisuslik monarhia

Seisuslik monarhia on Euroopas 12.–13. sajandil välja kujunenud riigivorm, mille puhul riigi eesotsas on kuningas, kellele annab nõu (tavaliselt mitte alaline, vaid ajuti kokkukutsutav) seisuste esinduskogu (parlament). Seisused on pärilikud ja hierarhiliselt järjestatud.

Ühiskonna stabiilsuse tagab seisuslikus monarhias seisuste poliitiline tasakaal, mis võib tähendada, et kuningas võib toetuda valitsemisel vastavalt vajadusele eri seisustele (näiteks tasakaalustades kõrgaadli mõju vaimulike ja linnakodanikega). Valdavalt on Euroopa seisuslikes monarhiates olnud neli seisust: aadel, vaimulikud, linnaelanikud (kaupmehed ja käsitöölised) ning talupojad, esinduskogudes olid esindatud vaid esimesed kolm.