Segarassid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Segarassid vastandina niinimetatud "puhastele rassidele" on täpselt piiritlemata inimkonna alajaotused, mis põhinevad inimeste tinglikul jaotamisel vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. Segarassidesse kuuluvateks nimetatakse tavakasutuses neid inimesi, kes ei kuulu väliste tunnuste alusel vaid ühte "puhtasse rassi", näiteks mongoliidide ehk "kollase rassi", europiidide ehk "valge rassi" või negriidide ehk "musta rassi" hulka. Mõned peavad inimeste jaotamist rassidesse ja segarassidesse pseudoteaduseks, geenravimite loojad peavad aga siiski arvestama rassiliste iseärasustega.

Nõukogude perioodi antropoloogilised alajaotused[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe Nõukogude perioodil ametlikult tunnustatud ning Nõukogude antropoloogide laialt levitatud teooria järgi eksisteeris esialgu kolm "puhast" põhirassi, milleks olid europiidne, mongoliidne ja negriidne, ning segarassid tekkisid nende põhirasside hilisema "segunemise" tulemusel.

Europiidide ja mongoliidide segunedes tekkinud uurali ja lõunasiberi rass on esimese järgu tunnuste poolest mõlema põhirassi vahepealne. Mõlemat rassi iseloomustavad lamedavõitu näo esiletungivamad põsenukid, madalam ninajuur, vähem etteulatuv nägu ja kiduram habemekasv kui europiididel. Uurali rassi erijooned on suhteliselt hele nahk, väike nägu, lühike nina ja nõgus nina selg, kasv keskmine või alla keskmise. Selle rassi uurali tüüpi leidub Lääne-Siberis ja laponoidset tüüpi esindavad saamid. Lõunasiberi rassil on tumedam nahk, ninaselg enamasti kumer, nägu suur, kasv keskmine ja esineb lühipealisust. See rass asustab peamiselt Kasahstani ja Kirgiisiat.

Europiidide ja negriidide segunedes on tekkinud etioopia ja lõunaindia rass: neil inimestel on tume nahk, kuid negriididega võrreldes vähem krässus juuksed, kitsam nina ja kitsamad huuled. Etioopia rassi erijooned on pisut heledam, punaka tooniga nahk, pikk kasv, kitsas nägu ja kumer, allapoole otsaga nina. Selle rassi esindajaid kohtab Aafrikas Niiluse ülemjooksul ja Etioopias. Lõunaindia rassil on juuksed enamasti lainelised, kasv suhteliselt väike ja pisike nägu. See rass asustab Lõuna-Indiat ja osaliselt Sri Lankat.

Mõlema põhirassi, nii mongoliidse kui ka negriidse tunnused on kuriili ja polüneesia rassil. Kuriili rassi erijooned on lopsakas habemekasv, lainelised ja tumedad juuksed, hele või tõmmu nahk, keskmise paksusega huuled ning võrdlemisi väike kasv. Polüneesia rassil on habemekasv vähesem, näo laius keskmine, ninajuur kõrgem, huuled tavalisest paksemad ja kasv suur. See rass asustab Vaikse ookeani saari Polüneesias ja Mikroneesias.

Niinimetatud segavereliste nimetusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mulatt – mustanahalise ja valge segavereline järglane
  • Mestiits – valge ja indiaanlase segavereline järglane
  • Sambo – mustanahalise ja indiaanlase segavereline järglane
  • Kvarteroon – valge ja mulati segavereline järglane

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]