Seemnelõks

Seemnelõkse kasutatakse ökoloogias ja metsanduses taimedelt seemnete püüdmiseks, et suurendada seemnesaaki ja -levikut. Neid leidub mitme tööpõhimõttega, näiteks lehtrina koguv lõks, kleepuv lõks (kasutatakse materjale nagu kärbsepaber), võrgud ja potid põldudel.

Lõksutüübid

Seemnelõksude kasutamiseks on palju valikuid. Lõkse on mitmesugustes suurustes, kujudes ja materjalides, traditsiooniliselt on need puidust raamide ja sõelast põhjaga. On kasutatud ka metallraamidega lõkse, maapinnale paigutatud lehtrikujulisi lõkse, sõela- või riidepõhjaga lõkse, vee või mullaga lõkse idanemiseks, kleepuva pinnaga lõkse või lihtsalt plastämbreid.

Kleepuvad lõksud

Materjal, mida kleepuvate lõksude puhul kasutada, ei tohiks seemnetele olla mürgine ega kuivatav. Paljud kleepuvad lõksud on petrooleumipõhised, olles ka odavamad (hinnaga umbes 1 € tükk), kergemad ja väiksemad. Sealjuures aga võivad liimi kleepuvust kaotada vihm, kaste, kuumus ja valgus.

Tolmulõksud

Tolmulõkse kasutatakse tolmeldavate taimede produktsiooni ja leviku mõõtmiseks. Need on tavaliselt tehtud silikoonõlist või kleepteibiga valmistatud klaasist slaidisest ning neid võib paigutada horisontaalselt või silinderkonteineritena.

Puuviljalõksud

Nende lõksudega, mis on samuti paigutatud kas maapinnale, rippuvalt, valamu või lehtritena, kogutakse puude vilju.

Lõksu valimine

Sobivat lõksu valides tuleb silmas pidada teatud tegureid. Olulised on seemne leviku seadis ehk koht, kuhu seemned kukuvad, leviku ajastus ja seemne languse tihedus ehk kui palju seemneid taim toodab. Väiksemad lõksud on paremad puude jaoks, mis toodavad rohkem seemneid, ja suuremad võivad sobida puudele, mis toodavad vähem. Eri sorti lõksud on omavahel suhteliselt võrreldamatud.

Lõksu valimisel on ka varjukülgi: näiteks valesti konstrueeritud puidust lõksud võivad kergesti mädanema minna. Suuremaid lõkse võib olla raske ladustada ning kokku panna. Riie ja sõelad rebenevad kergesti halbades ilmastikutingimustes ja võivad kahjustada saada loomade või putukate tõttu. Vee- ja mullalõkse tuleb hooldada tihedalt. Liigsed seemned võivad lõkse ummistada ja põhjustada ülekuhjumise või kui seemned lendavad minema, siis koguneb neid hoopis liiga vähe. Kleepuvatesse lõksudesse võib koguneda ka prahti.

Lõksu hooldamine

Lõkse tuleb kontrollida olenevalt seemnete kogusest iga nädal. Seemnete tuvastamine peab olema täpne, kuid see võib olla keerukas, sest neil puuduvad kindlad äratuntavad tunnused. Seega tuleks korraga kontrollida 2-3 liigi seemneid.

Seemneid võib proovida ka idanema lasta. Sõelad aitavad ennetada loomade ja putukate hävitustööd.

Viited

• Gösta Kjellsson; Vibeke Simonsen (1997). Methods for Risk Assessment of Transgenic Plants: Pollination, gene-transfer, and population impacts. Birkhäuser. pp. 163–. ISBN 978-3-7643-5696-5. Retrieved 22 April 2012.
• William J. Sutherland (3 August 2006). Ecological Census Techniques: A Handbook. Cambridge University Press. pp. 202–. ISBN 978-0-521-84462-8. Retrieved 22 April 2012.
• Stevenson, Pablo R. "Sample Size and Appropriate Design of Fruit and Seed Traps." Cambridge University Press, 2008. Web. 2 May 2012. <http://escueladeposgradodcb.uniandes.edu.co/Escuela_de_Posgrado_DCB/Publicaciones_2008_files/StevensonJTropEcol.pdf>.
• Lockett, E.J. "Sticky Seed Traps - A Useful Tool for Monitoring Seed Distribution During Aerial Season." Forestrytas.com. Forestry Commission, Tasmania. Web. 3 May 2012. <http://www.forestrytas.com.au/assets/0000/0451/article_3.pdf>.
• http://www.jstor.org/discover/10.2307/3898740?uid=3739656&uid=2129&uid=2&uid=70&uid=4&uid=3739256&sid=47698966452867