Schönbergi piiskopilinnus

Schönbergi linna vapp

Schönbergi piiskopilinnus oli endiste Ratzeburgi piiskoppide residentslinnus ja asus tänapäeva Saksamaa Liitvabariigi Meklenburg-Vorpommerni liidumaa Loode-Mecklenburgi maakonnas Schönbergi linnas (vallas). Linnus asetses vanast Schönbergi linnasüdamest põhja pool Maurine jõe vasakkaldal.

Kunagise piiskopilinnuse peahoone asukoht, vaade edelast

Nimekujud

• 1158 – Butin (Boitin, hiljem Schönberg-Land; bytinlasteks nimetasid end kohalikud polaabi-vendi hõimu liikmed).
• 1219 – Sconenberge (kirjutusviis sarnaneb Taani tolleaegse maakonna Skane kirjapildiga Scania-Sconen, saksa keeles Schönen).

Ajalugu

XII sajandi lõpuni asustasid piirkonda slaavi päritolu rahvaste polaabide (vendide) hõimud. Varem olid nad liikunud germaani rahvaste järel läände, kuid Euroopa ristiusustamine pööras protsessi vastupidises suunas tagasi. Vendidel tekkisid kokkupõrked taanlaste ja saksidega, kes nad sajandi lõpuks alistasid.

1154 asutas hertsog Heinrich Lõvi Ratzeburgi piiskopkonna ja määras sinna etteotsa Magdeburgi prämonstraatide kloostri praosti Evermoduse. Viimane hakkas ehitama toomkirikut ja jutlustama vendidele jumalasõna. Oma aktiivse tegevuse eest kutsuti teda "vendide apostliks".

1210–1215 võttis Liivimaa ristisõdadest aktiivselt ja ühe juhina osa ka Ratzeburgi piiskop Philipp von Ratzeburg. Piiskop Albert I Buxhövdeni äraolekul oli ta tema kohapealne asemik. Philipp hakkas ka ehitama koivaliivlaste maadele Turaida piiskopilinnust (algselt "Fredeland").

1219 on Schönbergi on ürikus esmamainitud, mistõttu on tõenäoline, et seal asus Ratzeburgi piiskopile kuuluv mingisugusel kujul olemasolev kivimaja (mõis).

Kunagise piiskopilinnuse lõunanurga ligikaudne asukoht, linnuseplatoo kagunõlv oli järsk – ligi 5 m kõrgune

1270. aasta paiku arvatakse olevat alanud paiga suurem kindlustamine, kuid tõenäoliselt need Lübecki linna survel jällegi lammutati. Täpne ehitustegevus ei ole teada, kuid kuna piiskopimõisad kannatasid aeg-ajalt rüütlite omavaheliste vaenutegevuste käigus ka rüüstamiste läbi, oli kaitseehitiste rajamine hädavajalik. Tollest ajast resideerisid piiskopid pidevalt Schönbergis. Varem olid nad peatunud rohkem Dodowi ja Farchau mõisas. Tekkis ilmne vajadus tugevama linnuse järele.

1275 külastas Schönbergi Saksa-Rooma riigi keiser ja kinnitas seal Ratzeburgi piiskoppide privileegid ning reisis sealt läbirääkimisteks edasi Lübeckisse.

1300. aasta paiku ehitati hilisema kesklinna alale, piiskopi tugipunktist u 400 m lõunasse kõrge künka otsa Schönbergi Püha Laurentiuse kirik, mille tornil oli keskajal kõrge teravatipulise piiskopimütsi sarnane kuju (Teistel andmetel ehitati kirik juba millalgi XIII sajandi I kolmandikul). See on näha XVI sajandil suurtükiväemeister Hans Frese valmistatud kaardijoonisel. XIII ja XIV sajandi vahetuseks olid linnusesaarel olemas juba väravahoone, elumaja, vanglatorn, tallid ja aidad, lisaks oli ala ümbritsetud kaitsemüüriga.

Piiskop Wipert von Blücheri hauakivi Ratzeburgi Toomkirikus

1309–1335 oli Ratzeburgi piiskopiks Marquard von Jesow. Tema ja tema järglaste ajal ehitati Schönberg piiskopiresidentsina põhjalikult vesilinnusena välja. Ja seda vaatamata Lübecki rae vastuseisule. Lübeck ei lubanud suuremaid kindlustusi linna perimeetrile liiga lähedale ehitada. Tüliasi siiski reguleeriti. Ehitati arvatavasti järjepidevalt 300 aasta jooksul.

1327 sai linnus Ratzeburgi piiskoppide ametlikuks residentsiks. Toomkirik ja ilmselt ka Toomkapiitel jäid vanasse asupaika Ratzeburgi järve poolsaarel. Piiskoppide abilisteks igapäevaasjaajamistes olid foogtid, kes pidasid kohut, jälgisid maksulaekumist, alluvate teenistuskäiku ja tegelesid militaarküsimustega. Ratzeburgi vürstkonnas olid kindlustatud mõisamajad-väikelinnused Farchaus, Dodowis, Stoves ja Schönbergis. XIV sajandil asutati Schönbergi foogtkonna kõrvale ka Stove foogtkond, mõlemad allusid Ratzeburgi Toomkapiitlile.

1335–1355 oli Ratzeburgi piiskop Volradus von der Dome, 1356 Otto von Cronowe, kes samal aastal ka suri, 1356–1367 Wipertus von Blücher ja 1367–1388 Henricus von Wittorp. Viimase ametiajal 1370 on märgitud linnuses ka suure torni ehitamist ja samal ajal külastas seal piiskoppi ka Saksa-Rooma riigi keiser Karl IV.

Kunagise piiskopilinnuse ala, vaade kagusse Maurine jõele ja Schönbergi vanalinna suunas oletatava veskikoha juurest

Umbkaudu 1400. aastaks oli valminud suurejooneline konvendihoone tüüpi neljakandiline sisehooviga pealinnus, mille läänenurka jäi tugevalt flankeeriv ümmargune vanglana kasutatav peatorn, mis hoidis oma kontrolli all samas ka avarat eeslinnuse hoovi.

1569 hakati linnust Mecklenburgi hertsogi Christophi eestvõttel renessanss-stiilis ümber ehitama. 1582 on seda ühes arveraamatus mainitud kui "uut maja" – newen hause. XVI sajandi keskpaigast pärinevad ka linnuse terrakotareljeefid.

1693 valmis põhjalik 160-leheküljeline linnusehoone ja -kindlustuste revisjoniprotokoll. Ametnik on hoolikalt kirjeldanud linnuse ehitust, sisekujundust ja inventari. Linnuse seisukord oli kehvapoolne ja see ei olnud elupaigana kasutuses.

Mecklenburg 1300. aastate paiku. Schönberg on Ratzeburgi ilmaliku vürstkonna keskus

1701 läks Ratzeburgi vürstkond eraldiseisva enklaavina Mecklenburg-Strelitzi hertsogkonna koosseisu.

1800 algas linnuse lammutamine. 1804. aastal Tischbeini tehtud joonistusel on juba lammutatud konvendihoone kagu- ja osaliselt ka kirdetiib. Samas katab allesjäänud kolmekorruselisi hoonetiibasid korralikult remonditud katus. 1834. aastaks olid aga siiski viimasedki müürijäänused tasandatud.

1830 ehitati lossiplatsile valitsejamaja, mida 1937 laiendati Schönbergi maakonna Maanõukogu valitsushoone ehitusega.

1990. aastatel viidi läbi arheoloogilised väljakaevamised, mille käigus tulid välja ühe alkeemiaköögi jäänused. Kahjuks on viimastel andmetel väljakaevamisaruanded ja -tulemused Maakonnaameti Kultuurimälestusmärkide hoolduse osakonnas kaotsi läinud.

Eelviimane, reformatsiooniaegne piiskop Georg von Blumenthal (1524–1550)

Ehitus

Schönberg jääb linnulennult 15 km Lübeckist itta. Linnus asetses Maurine jõe ja Oberteichi järve, mille idakaldal Schönbergi vanalinn paikneb, vahelisel madalal kõrgendikul. Idast piiras linnusesaart jõgi, läänest ja põhjast Oberteichi järvest välja voolav oja, mis kulges soises nõos. Kogu küngast oli võimalik veskitammi abil veega ümbritseda. Ühe lammutusaegse joonise järgi saab öelda, et keskaja lõpuks väljaehitatuna oli pealinnuse näol tegemist vastu jõepoolset idakallast surutud konvendihoonelaadse siseõuega võimsa kiviehitisega, mis asetses nurkadega põhiilmakaarte suundades. Pealinnuse loodekülje vastas asetses veel suurem vahvärk-majandushoone. Ülejäänud linnuseküngas moodustas eeslinnuseala ja oli ümbritsetud kivist kaitsemüüriga, mille seinte ääres asetsesid aidad ja mille linnapoolsel küljel oli väravakindlustus ja sild Schönbergi linna. Ilmselt oli ka teine värav üle oja Lübecki linna poole viiva tee peal. Pealinnuse kirdeküljel paiknes selle kaitse all Maurine jõel ilmselt ka veski. Linnusel oli ilmselt ka peatorn.

Piiskopilinnake ise, mida kaitses ühelt küljelt Maurine soine org ja teiselt küljelt järv, kunagi kaitsemüüriga ümbritsetud ei olnud. Küll aga oli tal 2 väravat – lõuna pool Siemzer Tor ja edelas Sabower Tor. Ka olid need küljed kindlustatud kraavi ja vallidega.

Linnuseküngast ja linnakest ühendas omavahel Kalter Damm (Külm tamm), mis sulges Ülemisest järvest (Oberteich) oja voolu otse Maurine jõkke, ühtlasi järve ka üles paisutades ja andes nii lõunapoolse veekaitse linnusekünkale. Oja oli nüüd sunnitud uut sängi pidi voolama linnuseküngast läänest ja põhjast ümbritsevas soises orus. Linnusest põhja pool ja ühtlasi selle kaitse all paisutas veskitamm üles omakorda Maurine jõe, nii et linnuseala ida- ja kirdeküljele tekkis omakorda kaitsev Veskitiik (Mühlenteich). Ilmselt oli mööda Maurine jõge veidi allavoolu ka veel üks veski ja veskitamm, mis pidi tekitama kaitsva veetõkke linnuseala põhja ja lääneküljele (nn Unterteich). Pealinnuse juurest üle veskitammi viis ühendustee Vanasse mõisasse (Alter Bauhof), mis kuulus piiskopile juba enne linnuse rajamist jõeäärsele künkale.

Asupaik tänapäeval

Tänapäeval asetseb pealinnuse asukohal tõenäoliselt luterlik-evangeelne Schönbergi põhikool "An der Maurine" (Maurine-äärne). Eeslinnuse-ala lõunaosa läbib Lübecki tänav ning künkal on tänava ja juurdepääsuteede ääres harvad hooned.