Sarvkannike

Sarvkannike (Viola cornuta) on katteseemnetaim, mis kuulub kannikeseliste (Violaceae) sugukonda. Taim on Pürenee mäestiku pärismaine liik, laialdaselt levinud Hispaanias ja Prantsusmaal. Nimetus tuleneb nektarikannust, mis on pika õhukese toruja kujuga ja ülespoole suunatud.

Kirjeldus

Õitseaeg on aprillist juunini. Taime kõrgus on 8–20 cm. Sarvkannikese lehed on ovaalsed ümarate sakkidega ning õied on mitmevärvilised, tavaliselt sinist, lillat, kollast, punast või valget tooni.

Taim on hermafrodiit ning teda tolmeldavad putukad. Kannikest saab eristada võõrasemadest kroonlehtede poolest – võõrasemal on neli kroonlehte ülespoole ja üks allapoole, sarvkannikesel on kaks kroonlehte ülespoole ja kolm allapoole.

Kasvutingimused

Sarvkannike vajab neutraalset või happelist mulda (pH < 6–8). Sobiv mullalõimis on savi, liivsavi või saviliiv. Sarvkannike eelistab päikeselist või poolvarjulist kasvukohta ning ei talu kuumust – puhkeb õide pigem jahedas temperatuuris. Kuumade suveilmadega kui õitsemine väheneb, on kasulik taim tagasi lõigata, et sügisel võimalikku õitsemist soodustada. Sarvkannikestele meeldib tummine asjalik aiamuld, mis ülemäära läbi ei kuiva. Kuival ajal tuleb kasta. Sõnnikut nad ei talu. Istutustihedus on 25–35 tk/m².

Kahjurid

Probleeme võivad tekitavad teod ja nälkjad. Sarvkannikeste lehed on tundlikud seenhaiguste suhtes.

Kasutus

Mitmeaastaseid sorte kasutatakse aedades, üheaastaseid taimi kasutatakse ilutaimedena akna- või rõdukastides ning allapanuks. Sarvkannikeste noored lehed ja õienupud on söödavad nii kuumtöödelduna kui ka toorelt. Lehti kasutatakse ka tee valmistamiseks.