Sankt Galleni Kuldne psalter

Allikas: Vikipeedia
Illustratsioon 60. psalmi juurde. Joabi sõjavägi on kujutatud Karolingide kuninga ratsasalgana.
Sama psalmi teisel illustratsioonil on heebrealased piiramas Süüria linnu

Sankt Galleni Kuldne psalter (ladina keeles Psalterium aureum) on karolingideaegne illumineeritud käsikirjaline psalter, pärit Sankt Galleni kloostrist 9. sajandi teiselt poolelt. Praegu asub Sankt Galleni kloostri raamatukogus viidaga Cod. Sang. 22 (lühend Codex sangallensis'est)[1].

Käsikiri[muuda | muuda lähteteksti]

Raamat koosneb 344 õhukesest valgest pärgamendilehest mõõdus 363 x 265 mm. Dateeritud aastaisse 883–888 ja 890–900. Köide pole originaalne, karmiinpunane nahkköide arvatakse pärinevat 15. sajandist[2]

Tekst[muuda | muuda lähteteksti]

Tekst on lehel laiade veeristega, 19–22 rida lehel. Terve raamat on kirjutatud ühe kirjutaja käekirjaga, karolingide minusklis ja üleni kuldkirjas, välja arvatud punase mennikuga rustikas kirjutatud märkused (rubriigid). Psalmid ja psalmivärsid algavad kaunistatud initsiaalidega, mida on käsikirjas mitmes suuruses.

Illustratsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Psalter on kaunistatud kahe tervet lehekülge täitva miniatuuriga raamatu algul. Need on kuningas Taavetit koos muusikute ja tantsijatega kujutav pilt esimese lehekülje pöördel ning sammastele toetuva kaare all seisvat ja õnnistavat vaimulikku kujutav pilt seitsmenda lehekülje pöördel. Järgnevad psalmid, esimese algus (incipit-lehekülg) kaunistatud initsiaaliga Beatus vir qui non tervet lehte täitmas, tekst jätkub rustikas järgmisel lehel ... abiit inconsilio. Samuti on käsikirjas 15 reeglipäratult paiknevat lehekülje või poole suurust illustratsiooni psalmide alguste juures. Kasutatud värvide hulgas domineerivad kulla ja punase kõrval roheline ja purpurivärv. 72. psalmist tagapool ei leidu käsikirjas enam ühtegi illustratsiooni.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]