Salutaguse mõis

Salutaguse mõis (saksa keeles Sallentack) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas. Mõis eraldati Angerja mõisast 1700. aastal.

Arhitektuur

Historitsistlikus stiilis piklik ühekorruseline peahoone valmis 19. sajandi teisel poolel. Ehitise fassaadi kaunistasid astmikviiludega kesk- ja külgrisaliidid. Hoone põletati maha 1905. aasta revolutsiooni käigus, ent ehitati veidi muudetud kujul taas üles (astmikviilud tehti siledaks; mõisaesine terrass ehitati ümber). Korterelamuna kasutust leidnud mõisahoone põles uuesti 1980. aastatel, misjärel jäi varemeisse.

Mõisaansambel

Mõnesaja meetri pikkune sihitee viis Kohila–Tuhala maanteelt otse mõisasüdamesse, osutades künkale ehitatud peahoone keskteljele. Kõrvalhooned paiknesid peahoonest põhja pool, nii peahoone esise auringi servas kui ka sissesõidutee-allee äärsetel aladel. Mõisasüdant ümbritseb mõisapark.

Omanikud

1879. aastani kuulus mõis Meyendorffidele. 1879. aastast oli ta Ungern-Sternbergide ja Rammide valduses. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Fridolf von Ramm. Edaspidi on üks mõisasüdame nimetamist väärt omanikke olnud Busch, kes rajas 1930. aastal Salutaguse mõisa endisse viinavabrikusse pärmitehase. Venemaa riigiametnik Konrad Axel von Gernet on sündinud Salutaguse mõisas.

Mõis tänapäeval

Pärast 1980. aastatel toimunud põlengut mõisa peahoonet ei taastatud, ohtlikud varemed lammutati 23. veebruaril 2012. Hävinud on ka paljud kõrvalhooned, mõni hoone on aga kohandatud Salutaguse pärmivabriku tootmishooneks. Veidi muudetud kujul eksisteerib tänini peahoone läheduses mõisa valitsejamaja (puithoone) ning pargis on seni alles aiapaviljon, kus peetakse tihti külaüritusi.

Välislingid

• Salutaguse mõis Eesti mõisaportaalis
• Salutaguse mõis Rapla maakond Kohila vald Salutaguse küla "Mõisate ülevaated (1976-1978)" (Muinsuskaitseameti digitaalarhiiv)