Saba

See artikkel räägib looma kehaosast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Saba (täpsustus)

Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes. Laias laastus vastab see imetajate, roomajate ja lindude ristluu ning sabaluu piirkonnale.

Ehkki saba esineb peamiselt selgroogsetel, on sabalaadseid jätkeid ka mõnel selgrootul, näiteks skorpionidel, hooghännalistel ja tigudel.

Funktsioonid

Saba kasutatakse mitmel viisil. Kalad ja teised mereelukad tarvitavad saba liikumiseks. Paljud maismaaloomad peletavad sabaga kärbseid ja teisi hammustavaid putukaid. Mõned liigid, sealhulgas kassid ja kängurud, kasutavad saba tasakaalu hoidmiseks. Uue Maailma ahvidel ja opossumitel on aga haardsaba, millega nad saavad puuokstest kinni hoida.

Sabadega edastatakse ka signaale. Mõned hirved välgutavad oma sabade valgeid alakülgi, et hoiatada teisi hirvi võimaliku ohu eest. Koerlased (sealhulgas kodustatud koerad) näitavad saba asendi ja liikumisega emotsioone. Mõne loomaliigi sabad on soomustatud ning mõnel, näiteks skorpionitel, mürgised.

Mõni sisalikuliik võib oma saba kehast lahutada. See võimaldab neil põgeneda kiskjate eest, kas siis nende tähelepanu siputava sabaga kõrvale juhtides või lihtsalt saba maha jättes, kui ülejäänud sisalik põgeneb. Sel viisil maha jäetud sabad kasvavad üldjuhul ajapikku tagasi, ehkki asendussaba on tavaliselt tumedam kui originaal.

Enamiku lindude sabad lõpevad pikkade sabasulgedega. Neid sulgi kasutatakse tüürina, mis võimaldab lennu ajal paremini manööverdada. Samuti aitavad need linnul istudes tasakaalu hoida. Mõne liigi, näiteks paradiisilinnu, lüürasaba ning eelkõige paabulindude moondunud sabasuled mängivad tähtsat rolli sugudevahelistes suhetes. Mõne linnuliigi, sealhulgas rähnide eriti jäigad sabasuled lasevad neil toetada ennast puutüvede vastu.

Rohusööjad, näiteks hobused, tarvitavad saba nii putukate peletamiseks kui ka oma füüsilise või emotsionaalse seisundi näitamiseks.

Vaata ka

Sabalülid