Saatse Suurmärter Paraskeva kirik
Saatse Suurmärter Paraskeva kirik, ka Satserinna Püha Paraskeva kirik on õigeusu kirik Saatse külas Setomaa vallas Võrumaal.
Kirik kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule ja seda kasutab Saatse Püha Paraskeva kogudus. Kiriku ümber asub Saatse kalmistu.
Saatse õigeusu kirik pühitseti Väike-Aasiast Ikonioni linnast (kreeka keeles Ικόνιον) pärit suurkannataja Paraskevale (vene keeles Параскева Иконийская, kreeka keeles Παρασκευή). Suurkannataja Paraskeva mälestuseks on Saatses kaks kirikupüha: päätnitsapäev (juulikuu viimasel reedel) ja rämmanipäev (10. novembril).
Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]
Püha Paraskeva kirik on traditsioonilises klassitsistlikus stiilis. Kirikuhoone on piklik, ladinaristikujulise põhiplaaniga, kellatorniga, valgeks krohvitud telliskivihoone. Torne on kolm: neljatahuline kellatorn nõeljalt aheneva kuppelkiivriga, kaheksatahuline sibulkiivriga haritorn ja ümarapsiidil tornike sibulkiivriga. Klassitsistlikel fassaadidel on reljeefsed aknakaunistused ja kaarsillused, karniisid, kellatornil nurgapilastrid, tiibuks on framuugiga.
Saatse Suurmärter Paraskeva kirik on üks vanemaid õigeusu maakirikuid Eestis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitusperioodid 1711–1840. Saatse uus kivikirik valmis 1801. aastal, vana kiriku asukohta tähistab uue kiriku läheduses olev kivist sammas. 1839. aastal ehitati kiriku külge puust kellatorn.
1869. aastal paigutati kirikusse kolmekorruseline ikonostaas. Kuninglikud uksed on puulõiketöö.
1884. aastal pikendati kirikuhoonet ja ehitati terava piigikujulise tipuga kellatorn.[1]
Aastatel 2005–2011 teenis kirikus preester isa Afrat (Ergo) Laas.[2]
Kirikuhoones toimusid aastatel 2014–2017 ulatuslikud restaureerimistööd, mille käigus restaureeriti kõik avatäited ja katused. Katusetööde käigus taastati kellatorni piik ja katustele paigaldati uued kullatud ristid.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Andreas Põld (9. juuli 2015). "Saatse pühakoda saab uue kullatud risti ja remonditud kellatorni". Lõunaleht.ee.
- ↑ Traagilises liiklusõnnetuses hukkus õigeusu kiriku preester isa Afrat. Postimees, 30. jaanuar 2023.
- ↑ Andreas Põld (20. juuni 2015). "Saatse pühakoda saab uue kullatud risti ja remonditud kellatorni". Lõunaleht.ee.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]