SOAP

Allikas: Vikipeedia

SOAP, algselt Simple Object Access Protocol ehk lihtne objektipöördusprotokoll, on arvutivõrkudes kasutatav protokoll, millega veebiteenused vahetavad omavahel struktuurseid andmeid. Kasutab andmete ülekandmisel XML-formaati. Reeglina eeldab sõnumite kooskõlastamiseks ja ülekandmiseks ka teisi rakenduskihi protokolle (millest tähtsamad on RPC ja HTTP). Veebiteenuste protokollistiku aluskihis saab SOAPi kasutada sõnumside raamistikuna, et sellel veebiteenuseid üles ehitada.

Praktilise näitena SOAP protseduuride kasutamisest võib tuua veebiteenuseid kasutavat saiti (näiteks majahindade andmebaas), millele saab saata otsinguparameetreid sisaldavaid SOAP sõnumeid. Sait tagastab päringu tulemused (hind, asukoht, lisaandmed, jms) XML formaadis dokumendis. Kuna andmed tagastatakse standardses masinloetavas formaadis, on need kasutatavad kolmandate osapoolte veebisaitidel.

SOAP arhitektuur koosneb mitut kihti hõlmavatest spetsifikatsioonidest sõnumiformaadile, sõnumivahetusmustrile, transpordiprotokolli sidumisele, sõnumitöötlusmudelile ja protokolli laiendatavusele. SOAP põlvneb XML-RPC protokollist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

SOAP oli lühend sõnast Simple Object Access Protocol, ehk lihtne objektipöördusprotokoll, kuni versioonini 1.2, mis ütleb et SOAP ei ole enam lühend. Versioon 1.2 on alates 24. juulist 2003 soovitatud World Wide Web Consortium-i (W3C) poolt. Sarnasuse tõttu võib ekslikult lühendit SOA-ga (Service Oriented Architecture) samastada, kuid olemuselt on need väga erinevad.

SOAP arendati Microsofti soovil välja töötada objektipöördusprotokoll, ning sellega tegelesid Dave Winer, Don Box, Bob Atkinson ja Mohsen Al-Ghosein. SOAP spetsifikatsiooni haldab nüüd XML protokolli töörühm W3C-s.

Transpordimeetodid[muuda | redigeeri lähteteksti]

SOAP kasutab transpordiprotokollina interneti rakenduskihi protokolli. Kriitikute sõnul on see protokolli väärkasutus ja seega ei täida hästi oma otstarvet. SOAP-i pooldajad on toonud analooge protokollide mitmetasandilise kasutamisega, et protokollide vahel tunneleid tekitada.

SOAP kasutab transpordiks SMTP-d ja HTTP-d, mis on mõlemad korrektsed rakenduskihi protokollid. HTTP on nendest levinum, sest ühildub paremini tänapäevase interneti infrastruktuuriga. Täpsemalt, tulemüürid ei takista HTTP töötamist. Samuti on võimalik SOAP-i kasutada läbi HTTPS-i (rakenduskihis sama mis HTTP, kuid transpordiprotokoll on krüpteeritud) kas lihtsa või mõlemapoolse autentimisega; see on soovitatav WS-I veebiteenuste turvameetod, nagu väidab WS-I Basic Profile 1.1. See on suureks eeliseks teiste jaotatud protokollide ees, nagu GIOP/IIOP või DCOM, mida tulemüürid tavaliselt tõrjuvad. SOAP läbi AMQP on veel üks võimalus, mis on vahest toetatud.

XML valiti standardseks sõnumiformaadiks, kuna seda kasutavad mitmed suurkorporatsioonid ja avatud lähtekoodi arendusprojektid. Lisaks, lai valik tasuta tööriistu hõlbustab SOAP-i kasutamist. Pikaks kippuval XML-i süntaksil on nii häid, kui ka halbu külgi. Seda on lihtne inimestel lugeda, sisaldab tõrketuvastust ja aitab ära hoida selliseid koostööprobleeme, nagu baidijärjestus. Samas võib see halvata töötluskiirust ja olla kohmakas. Näiteks CORBA, GIOP, ICE ja DCOM kasutavad palju lühemaid, binaarseid sõnumiformaate. Teisest küljest, olemas on riistvaralisi seadmeid, mis kiirendavad XML sõnumite töötlust. Suurema läbilaske saavutamiseks uuritakse binaarse XML-i kasutusvõimalusi.

Näited SOAP sõnumitest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päring[muuda | redigeeri lähteteksti]

<soapenv:Envelope
 xmlns:soapenv="http://schemas.xmlsoap.org/soap/envelope/"
 xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
 xsi:schemaLocation="http://schemas.xmlsoap.org/soap/envelope/
                     http://schemas.xmlsoap.org/soap/envelope/">
  <soapenv:Body>
    <req:echo xmlns:req=
              "http://localhost:8080/axis2/services/MyService/">
      <req:category>kuulutused</req:category>
    </req:echo>
  </soapenv:Body>
</soapenv:Envelope>

Vastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehniline arvustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Plussid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • SOAP-i kasutamisel läbi HTTP ei teki probleeme prokside ja tulemüüridega.
  • SOAP-i paindlikus võimaldab kasutada ka teisi transpordiprotokolle. Reeglina kasutatakse transpordiprotokollina HTTP-d, kuid võimalik on kasutada ka teisi protokolle (näiteks SMTP).
  • SOAP on platvormist sõltumatu.
  • SOAP on keelest sõltumatu.

Miinused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Selgitava formaadi tõttu võib XML olla märgatavalt aeglasem muudest vahevaradest nagu CORBA. Piirdudes väikeste sõnumitega, ei pruugi see probleeme tekitada. Binaarobjektide kaasamise kiirendamiseks on loodud sõnumiülekande optimeerimise mehhanism MTOM.
  • Tihtipeale, kui HTTP-d kasutatakse transpordiprotokollina, ei olda teadlikud kuidas operatsiooni HTTP-s mudeldatakse. See ongi nii mõeldud, sarnaselt sellele kuidas erinevad protokollid IP-virnas koos toimivad. Samas see analoog pole veatu, sest rakendusprotokolli kasutamine transpordiprotokollina ei tee sellest veel transpordiprotokolli. Seetõttu ei ole võimalik veenduda, kas antud meetod on operatsiooniks otstarbekaim. Parimal juhul teeb see korraliku operatsioonianalüüsi rakendusprotokolli tasemel keerukaks, seeb tulemused ei ole optimaalsed – näiteks kasutatakse POST funktsiooni, kus õigem oleks kasutada GET-i. Alternatiiv, mis kasutab HTTP meetodeid korrektselt, on REST arhitektuur.
  • HTTP kasutamisel transpordiprotokollina peab veebilehitsemiseks mõeldud tulemüür teostama põhjalikuma (rohkem jõudlust nõudva) HTTP pakettide analüüsi.
  • Kuigi SOAP on avatud standard, ei ole see kõikides keeltes toetatud. SOAP on hästi integreeritud Java, Curl, Delphi, .NET, Flex ja PHP programmeerimiskeeltesse ja nende arenduskeskkondadesse.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]