Südamekoda
Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.[1]
Südamekoja areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Nii näiteks on kaladel üks aga kahepaiksetel, roomajatel, madudel, lindudel ja imetajatel kaks südamekoda.
Roomajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Madudel
[muuda | muuda lähteteksti]Madudel on tuvastatud kaks südamekoda: parem südamekoda (atrium dextrum) ja vasak südamekoda (atrium sinistrum).
Imetajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Inimestel
[muuda | muuda lähteteksti]Inimestel on samuti kaks südamekoda.
Südamekojad kontraheeruvad vatsakestest veidi varem ja nende eesmised-külgmised osad on välja sopistunud parema ja vasaku kojakõrva (auricula atrii dextra et sinistra) kujul.[2]
Vasaku ja parema südamekoja vahel paikneb kodadevahesein (septum interatriale).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 745:2004.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 152, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.