Sõjavangilaager nr. 206
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
Sõjavangilaager nr. 206 Narvas oli Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna halduses olnud Teise maailmasõja Saksa sõjavangide kinnipidamis- ja töölaager Eestis.
Sõjavangide kinnipidamislaager tegutses 1945. aastal ja seejärel viidi laagrijaoskonna nr. 1 vangid, Tallinnas asunud sõjavangilaagriga nr. 392 4. laagrijaoskonnana, selle sõjavangilaagriga ja laagrijaoskonna nr. 2 vangid, Leningradi oblastis asunud sõjavangilaagrisse nr. 393[1].
Sõjavangilaager nr. 206 asus Narvas Narva jõe kaldal, endistes Kreenholmi Manufaktuuri puuvillaaitades. Vangilaager koosnes kahest tegutsenud ja ühe kavandatud laagrijaoskonnast[1]
Laager nr. 206 moodustati NSV Liidu siseasjade rahvakomissari 15. märtsi 1945. a. käskkirja nr. 00228 alusel ning likvideeriti 12. detsembri 1945. a. käskkirjaga nr. 001193. Sõjavangilaagrist nr. 206 käis ühtekokku läbi 5009 Saksa ja Austria päritolu sõjavangi[1], laagris surnud maeti Siivertsi Pauli kalmistule ja Ivangorodi.
Laager asus Narva jõe vasakkaldal, Kreenholmi Manufaktuuri endistes vabrikuaitades. Laagrijaoskonna tsoon oli piiratud kahekordse okastraadiga, mille kõrgus oli 3 m. Lisaks sellele oli 1945. aastal olemas väline ja sisemine keeluriba kõrgusega 1 m. Kuus vahitorni. Piki okastraati oli seatud elektrivalgustus ning paigaldatud 16 laternat[1].
Laagrijaoskonna tsoonis oli 1945. aastal kaks kivist hoonet. 1. hoones on 9 sektsiooni – 400 ruutmeetrit. 1. ja 6. sektsioon oli kasutusel köögiplokkidena. 2. sektsiooni kasutati saunana. Sektsioonides 3, 4, 5, 7, 8 ja 9 asusid sõjavangide ühiselamud. 2. hoones oli 12 sektsiooni, igaühe pindalaks 300 ruutmeetrit. Esimene sektsioon oli kasutusel sepa- ja lukksepatöökojana. Ühes sektsioonis oli õmblus- ja kingsepatöökojad ning veel üht sektsiooni kasutati tisleritöökojana. Viis sektsiooni oli täielikult kohandatud kasutamiseks sõjavangide ühiselamutena[1].
Pärast sõjavangilaagri likvideerimist kastutati hooneid veel kuni 1955. aastani[2] kinnipidamiskohtadena.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jüri Tõnisson, Vangilaagri-elust Kreenholmi puuvillaaitades, Kultuur ja Elu 2/2014