Sõjaelevant

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sõjaelevandi kuju Pompeist

Sõjaelevant oli elevant, kes püüti kinni, taltsutati ning treeniti tsiviil- ja sõjalistel eesmärkidel. [1]

Elevant on ainus loom, keda inimkond on järjekindlalt ja laiaulatuslikult olulise võitlejana kasutanud. Hobuseid on kasutatud pigem sõdurite või koorma kandmiseks. Sõjakoerad olid mõnes konfliktis kasutusel, kuid ei mõjutanud eriliselt lõpptulemust. Põhiline erinevus on selles, et hobused ja koerad on koduloomad, sõjaelevandid aga metsloomad. Igat elevanti püüti kinni ja treeniti spetsiaalselt. [2]

Treenitud elevandid aitasid inimesi ka muudel viisidel. Tänu elevandi tugevusele suudab ta raskeid palke või kive kergelt tee pealt ära lükata või töökohale tirida. Nende tohutu isu kahandab tihedat lehestikku küla ümber, muutes tiigrite või kobrade nägemise kergemaks. Kuna elevandid tarbivad palju vett, siis veedavad nad palju aega veekogude ääres ja seetõttu peletavad nad sealt krokodille eemale. Põllumehed kasutasid väetiseks elevandi sõnnikut. Inimesed olid avastanud n.ö bioloogilise traktori, mis vajas ainult toitu, vett ja koolitust, et olla kogukonnale kasulik. [3]

Püüdmine ja treenimine[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene samm elevandi taltsutamiseks on tema kinni püüdmine. Elevantidel pole kaasasündinud hirmu inimeste ees, kuid nad on õppinud olema ettevaatlikud, kui inimesed hakkavad neid taga ajama või tapma. Elevandi püüdmine pole lihtne nende suuruse ja tugevuse tõttu.[3]

Ühe treenitud elevandiga on võimalik teist metsikut elevanti kergelt püüda. Taltsutatud elevante, keda kasutatakse metsikute elevantide püüdmiseks ja kontrollimiseks, nimetatakse Koonkieks. Elevandid ei märka mehi Koonkie seljas enne, kui nöör on tema kaela või jalgade ümber pingule tõmmatud. Märkimisväärne on see, et metsikud elevandid ei ründa mehi ega koonkisid, kuigi nad saaksid seda hõlpsalt teha. [3] Pärast kinni püüdmist ja taltsutamist algab elevandi treenimine. Indias otsustati kõigepealt, kas elevandist saab veoloom või võitleja. Sõja eesmärgiga elevandid said keerukama väljaõppe. Lisaks sellele, et sõjaelevandid õppisid inimestelt kuulekust, pidid nad omama ka võitluslikku iseloomu ja teatud spetsiifilisi oskusi. [2]

Sõjad[muuda | muuda lähteteksti]

Ei ole teada, millal elevante esimest korda sõjas kasutati. Umbes 4. sajandist eKr hakatakse India jutustustes mainima sõjaelevante. Indiast levis sõjaelevantide kasutamine läände Pärsia impeeriumini, kus neid kasutati mitmetes sõjaretkedes, mis omakorda mõjutasid Aleksander Suure sõjakäike. [4]

Gaugamela lahing[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene sõda eurooplaste ja Pärsia sõjaelevantide vahel toimus Aleksandri Gaugamela lahingus (331 eKr), kus pärslased saatsid sõtta viisteist elevanti. Need elevandid paigutati Pärsia liini keskele ja jätsid Makedoonia vägedele nii hirmsa mulje, et Aleksander tundis vajadust ohverdada hirmujumalale õhtul enne lahingut. Mõne allika kohaselt ei õnnestunud siiski elevante lõpuks lahingusse saata. Aleksander võitis Gaugamela lahingu. Vaenlase elevandid avaldasid talle sügavat muljet ja ta võttis need viisteist elevanti oma armeesse. [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Schafer, E (1957). War Elephants in Ancient and Medieval China. Leiden: Brill. Lk 14.
  2. 2,0 2,1 Nossov, K (2012). War Elephants. London: Bloomsbury Publishing. Lk 151.
  3. 3,0 3,1 3,2 Kistler, J (2006). War Elephants. Westport: Greenwood Publishing Group. Lk 83.
  4. 4,0 4,1 n.d. "War elephant" (veebileht) (inglise). Fandom. Vaadatud 01.16.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]