Säärised
Säärised on pahkluust põlveni ulatuvad torukujulised säärekatted.[1]
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Lääne- ja Kesk-Euroopas olid säärised laialdaselt kasutusel juba keskajal.
Eestis kanti varrastel kootud villaseid põiktriipudega või ühevärvilisi säärekatteid.[2] Meeste säärised olid enamasti tumedat värvi, kas tumesinised või mustad. Naiste säärised olid valged või punased, harvem sinised. Muhus ja Kihnus olid säärised värviliste põiktriipudega. Muhu saarel kantigi rahvapäraseid sääriseid kõige kauem, 20. sajandi algusaastateni.[3]
Varasem kandmine
[muuda | muuda lähteteksti]Sääriseid kanti enne sukkade tulekut koos kapukatega. Need seoti põlve alt kinni säärepaeltega, jalatalla alt käis läbi kitsas riba (käänus), mis ei võimaldanud sääristel ülespoole tõusta. Sääriseid kandsid naised ka suvel paljajalu käies, et seelikuserv jalgu ei hõõruks.[3]
Tänapäev
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval valmistatakse sääriseid mitmesustest materjalidest kasutusotstarbe järgi.
- Valmistatakse tekstuurse mustriga pikki puuvillaseid ja villaseid sääriseid, mis on soojad, hingavad ja niiskust imavad, mis sobivad kandmiseks nii kodus kui väljas; villaseid sääriseid tehakse ka käsitööna.
- Bambuskiust säärised soojendavad pea sama hästi kui villased, nende soojus ja surve aitavad parandada vereringet.
- Kunstnahast ja nahast valmistatakse ratsasääriseid.
- Võimlejatel ja tantsijatel on kasutusel kannaauguga akrüülist soojendussäärised.
- CEP kompressioonsäärised, mida kasutatakse nii treeningutel kui võistlustel, on funktsionaalsed säärised, millel on tõestatud toime lihaste vereringele ja saavutusvõime kasvule. Kompressioonsääriste optimaalne survejaotus kindlustab jalalihastele maksimaalse hapniku ja energia.
- Vettpidavast materjalist tehnilised säärised (bahillid) kaitsevad saapaid ja püksisääri märjas rohus, paksus lumes või ka kiviklibus liikumisel. Bahille kasutatakse matkamisel, alpinismis, jahil, tööl looduses ja mujal. Need on suletavad täies pikkuses lukuga, kaetud takjakinnitusega ja need kinnituvad trukiga; nende eesmine alumine serv kinnitub haagiga saapanööride külge, et sääris üles ei tõuseks; ülaserva reguleeritakse elastikpaelaga ja "ühe puutega" kiire kinnitusviisiga. Bahillid kinnituvad saapa talla alla rebenemis- ja kulumisvastase lindi abil, mida saab vajadusel vahetada.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1] Eesti keele seletav sõnaraamat
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. Lk 205
- ↑ 3,0 3,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 293