Säärikud
Säärikud ehk säärsaapad (lõunaeesti murretes seerikud)[1] on kõrge säärega, põlvini ulatuvad jalanõud.
Säärsaapad on valmistatud üldiselt nahast (naistel ka seemisnahast), veekindlad säärikud kummist.
Ajalooline kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 17. sajandist hakkasid mehed Põhja-Eestis ja saartel säärsaapaid kandma pidulike jalanõudena. 19. sajandil olid need juba võrdlemisi tavalised.[2]
Vanemad säärsaapad valmistati juhtnahast, õmmeldud tallaga, nii et pealse ja talla ühendamisel moodustus saapapöida ühendav rant. Tavaks oli, et saapasääre ja põlvpükste vahelt jäi sukk paistma umbes 10 cm ulatuses.[3]
19. sajandi keskel tulid poodides ja laatadel müügile Loode-Venemaal toodetud heledast juhtnahast saapad (Vene saapad, kalavinskid, astaskid), mida määriti veekindlaks muutmiseks tökatiga. Selliseid töösaapaid kandsid eelkõige kalurid ja metsamehed.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Murdekaart. Vaadatud 31. jaanuar 2022
- 1 2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 293
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 205
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Reet Piiri. Eesti Rahva Muuseumi talurahvajalanõude kogu. ERM-i aastaraamat 46, 2003.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Meeste säärsaapad. Eesti Rahva Muuseum.
- Naiste säärikud. Eesti Rahva Muuseum.