Lehekülje Rwanda lähteteksti vaatamine

{{Riik
|  riiginimi = Rwanda Vabariik
|  omastav = Rwanda
|  nimi1_keel = ruanda | nimi1 = Republika y'u Rwanda
|  nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = République du Rwanda
|  nimi3_keel = inglise | nimi3 = Republic of Rwanda
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of arms of Rwanda.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Rwanda in its region.svg
|  deviis = "Ubumwe, umurimo, gukunda igihugu" ('ühtsus, töö, isamaalisus')
|  riigikeel = [[ruanda keel|ruanda]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel|inglise]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Kigali]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Paul Kagame]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Edouard Ngirente]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  iseseisvus = [[1. juuli]] [[1962]]
|  valuuta = [[Rwanda frank]] (RWF)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2
|  hümn = "[[Rwanda Nziza]]"
|  usund = 
|  üladomeen = [[.rw]]
|  telefonikood = 250
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = RWA
|  märkused = 
}}
[[Pilt:Rwanda kaart.png|pisi|Kaart]]

'''Rwanda''' (ametlikult '''Rwanda Vabariik''', varem ka ''Ruanda'') on [[merepiirita riik]] [[Aafrika]] keskosas [[ekvaator]]ist veidi lõuna pool. Rwanda piirneb läänes [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]], põhjas [[Uganda]], lõunas [[Burundi]] ja idas [[Tansaania]]ga.

Rwanda on pindalalt üks Aafrika väiksemaid riike. [[Aafrika manner|Aafrika mandril]] asuvatest riikidest on Rwandast väiksemad ainult [[Gambia]], [[Svaasimaa]] ja [[Djibouti]]. Rwanda on Aafrika kõige [[asustustihedus|tihedamalt asustatud]] riik.<ref name="CIA" />

Riigi ala asub suhteliselt kõrgel, keskmiselt 1585 meetri kõrgusel merepinnast. Rwanda lääneosa on mägine, idaosa tasane ja soine.

Rwanda rahvastiku moodustavad [[ruanda keel]]t kõnelevad [[ruandad]], kes jagunevad [[hutud]]eks, [[tutsid]]eks ja [[tvaad]]eks. Inimeste olulisim elatusallikas on [[põllumajandus]].

Rwanda on suhteliselt kiiresti arenev riik, mis taastub jõudsalt 20. sajandi lõpul aset leidnud hutude ja tutside vaenust sündinud [[Rwanda kodusõda|kodusõjast]] ja [[Rwanda genotsiid|genotsiidist]].

==Nimi==
Riigi nimi on [[ruanda keel]]es Repubulika y'u Rwanda, [[prantsuse keel]]es République du Rwanda ja [[inglise keel]]es Republic of Rwanda. Nimi pärineb ruanda keelt kõnelevate rahvaste nimest.

[[Eesti keel]]es kasutati varem nimekuju ''Ruanda''.

==Asend, piir ja suurus==
Rwanda asub Aafrika keskosas. Territooriumi kõige põhjapoolsem punkt on umbes 116&nbsp;km kaugusel [[ekvaator]]ist. Riik on kujult veidi kirde-edela suunas välja venitatud. Territooriumi ulatus kirde-edela suunas on 248&nbsp;km ja kagu-loode suunas 166&nbsp;km.<ref name="nations" />

Rwanda asub [[India ookean]]ist umbes 1500&nbsp;km kaugusel.

===Piir===
Rwanda [[riigipiir]] langeb praktiliselt kokku [[1910]]. aastal [[Euroopa]] koloniaalriikide tõmmatud piiridega, mis omakorda järgisid võrdlemisi täpselt varasema ruandade asuala piire.<ref name="Britannica" /><ref name="muld" />

Piir on suhteliselt liigestatud. Piiri pikkus on 893&nbsp;km, sellest Burundiga 290&nbsp;km, Kongo Demokraatliku Vabariigiga 217&nbsp;km, Tansaaniaga 217&nbsp;km ja Ugandaga 169&nbsp;km.<ref name="blcrwanda" />

Idas ja lõunas piiravad riigi territooriumi [[jõgi|jõed]]. [[Kagera jõgi]] moodustab piiri Tansaaniaga ja osa piirist Burundiga. Osa piirist Burundiga moodustavad [[Ruhwa jõgi|Ruhwa]] ja [[Akanyaru]] jõgi. Osa piirist Kongo DV-ga kulgeb läbi [[Kivu järv]]e; järvest lõuna pool asuva piiriosa moodustab [[Rusizi jõgi]].<ref name="nationmaster" />

===Pindala===
Riigi pindala on 26 338&nbsp;km². Rwanda on pindalalt maailma riikide seas 149. kohal.<ref name="rank" /> Maismaa pindala on 25 271&nbsp;km²<ref name="Gazetteer" />. Siseveekogud moodustavad riigi pindalast umbes 4%.

===Äärmuspunktid===
Territooriumi põhjapoolseim punkt (01°03' S) on [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]] Uganda piiri ääres vahetult [[Kagitumba]] külast loodes, idapoolseim (30°53' E) Idaprovintsis Tansaania piiril Kagera jõel, lõunapoolseim (02°51' S) [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovintsis]] Burundi piiril ja läänepoolseim (28°52' E) [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] Kongo DV piiril Ruzizi jõel [[Bukavu]] linnast vahetult lõunas.

==Loodus==
[[Pilt:Rwanda Topography.png|pisi|Rwanda pinnamood]]
===Pinnamood===
[[Pilt:Rwanda Gitarama landscape.JPG|pisi|[[Gitarama]] maastik]]
Rwanda asub [[Ida-Aafrika kiltmaa]] loodeosas. Suurem osa territooriumist asub 1500–2000 meetri kõrgusel merepinnast (keskmine kõrgus 1585&nbsp;m).<ref name="Pic" />

Rwanda territooriumi kõrgeim koht on [[Karisimbi]] mägi (4519&nbsp;m) ja madalaim koht Rusizi jõgi (950&nbsp;m).<ref name="nations" />

Osa Rwandast paikneb [[Ida-Aafrika riftivöönd]]i [[Alberti rift|Alberti haru]] kohal. Riigi kesk- ja lääneosa on mägised, idaosas on peamiselt [[savann]]id, [[tasandik]]ud ja [[soo]]d. Rwanda lääneosa läbivad mäeahelikud moodustavad [[Niilus]]e ja [[Kongo jõgi|Kongo]] [[jõgikond|jõgikonna]] vahelise [[veelahe|veelahkme]]. Edelaosas on [[Mweri ahelik]], mis jätkub teisel pool piiri Burundis, loodepiiri ääres on vulkaanilised [[Virunga mäed]], kus asub ka Rwanda kõrgeim mägi Karisimbi.<ref name="Pic" />

Teised kõrgemad mäed on [[Muhabura]] (4127&nbsp;m), [[Bisoke]] (3711&nbsp;m), [[Sabyinyo]] (3636 või 3674&nbsp;m) ja [[Gahinga]] (3474&nbsp;m). Sabyinyo asub kohas, kus Rwanda, Uganda ja Kongo DV piir kokku saavad. Kõrgemate mägede tipud ulatuvad [[metsapiir]]ist kõrgemale, madalamaid nõlvu katavad [[vihmamets]]ad. Osa mäetippe on hoolimata ekvaatori lähedusest kaetud [[igilumi|igilumega]].<ref name="Pic" />

Lääneosa mägise ala kõrgus on valdavalt 2500–3000 meetrit. Mäed laskuvad läänes [[Kivu järv]]e ja [[Rusizi]] jõe oru suunas suhteliselt järsult, ida suunas muutuvad mäed järk-järgult madalamaks ja laugjamaks. Idaosa kõrgus merepinnast on 1400–1800 meetrit.<ref name="Pic" /><ref name="EEE" />

Leidub nii järsuseinalisi mägesid kui ka metsaga kaetud lamedamaid massiive. Rwandat on nimetatud ka "Tuhande künka maaks". Eriti riigi keskosas on lugematud künkad põllumaana kasutusele võetud. Praktiliselt kogu viljakas maa on kasutusel põllumaana.<ref name="Pic" />

Kõige madalam koht on äärmises edelanurgas, kus Rwanda, Burundi ja Kongo DV piir kokku saavad.

===Geoloogiline ehitus===
Rwanda sarnaneb geoloogiliselt ehituselt Burundi ja Lõuna-Ugandaga.

[[Aluskord|Aluskorra]] moodustavad [[paleoproterosoikum]]i (Rusizi) [[migmatiit|migmatiidid]], [[gneiss|gneisid]] ja [[vilgukildad]]. Neil lasuvad [[mesoproterosoikum]]i [[Kibara vöö]] [[sete]]te [[kurd|kurrutumise]] ja [[Moone (geoloogia)|moonde]] teel tekkinud [[kivimid]], peamiselt [[graniit]]sete [[intrusioon]]idega [[kildad]] ja [[kvartsiit|kvartsiidid]], mis katavad suurema osa Rwanda alast. Loode- ja kaguosas esineb alates [[kainosoikum]]ist moodustunud [[vulkaanilised kivimid|vulkaanilisi kivimeid]].<ref name="Geology" />

Rwanda lääneosas esineb [[maavärin]]aid, mille tugevus [[Richteri skaala]]l on olnud kuni 5,2.

===Loodusvarad===
Rwandas leidub tinamaaki [[kassiteriit]]i, [[volframiit]]i, [[berüll]]i, [[kolumbiit-tantaliit]]i ning vähesel määral [[kuld]]a ja [[safiir]]e. Kivu järve all on [[maagaas]]i leiukohad, mida ei ole veel õieti kasutusele võetud.<ref name="Pic" /> Varude suuruseks hinnatakse 50–55 miljardit m³.<ref name="invest" />

Riigi edelaosas leidub [[turvas]]t.<ref name="invest" />

[[Pilt:DirtRoadRwanda.jpg|pisi|Tee [[Kigali provints]]is]]

Rwandas on viljakas [[muld]], [[mets]]avarud ja rohked [[pinnavesi|pinnavee]] varud. Umbes 12,4% territooriumist katab mets<ref name="nationmaster2" />.

===Mullastik===

Rwanda [[muld|mullad]] sarnanevad [[troopilised lateriitmullad|troopiliste lateriitmuldadega]], kuid on kergemad ja viljakamad. Lateriitmullad sisaldavad suhteliselt palju [[metall]]e, peamiselt [[raud]]a ja [[alumiinium]]it. Maa loodeosas on viljakad vulkaanilise päritoluga mullad.<ref name="muld" />

Põllumaa kvaliteeti on vähendanud [[erosioon]], [[leostumine]], ülekarjatamine ja intensiivne põllundus.<ref name="muld" />

===Jõed===
[[Pilt:KageraRuvubu.jpg|pisi|Kagera ja Ruvubu ühinemiskoht]]
Rwandat läbib [[Kongo jõgi|Kongo]] ja [[Niilus]]e [[valgla]] [[veelahe]]. Umbes 80% territooriumist jääb Niiluse valgla alale, ülejäänud alalt voolab vesi [[Rusizi]] kaudu Kongosse.<ref name="nilebasin" />

Rwanda pikim jõgi on Kagera jõe lisajõgi [[Nyabarongo]]. 2008. aastal oli Rwandas 861 jõge, mille pikkus oli kokku 6462&nbsp;km. Suuremad jõed on Niiluse valglas [[Kagera]], [[Akanyaru]], [[Base]], [[Kagitumba jõgi|Kagitumba]], [[Mukungwa]], [[Muvumba]], [[Nyabarongo]] ja [[Ruvubu]] (Ruvuvu) ning Kongo valglas [[Koko]], [[Rubyiro]], [[Ruhwa jõgi|Ruhwa]], [[Rusizi]] ja [[Sebeya]].<ref name="water" />

Kagera jõe org on [[sood|soine]]. Orus kummalgi pool Rwanda ja Tansaania piiri asub hulk järvi ning ainulaadne [[ujuvsavann]].<ref name="EEE" />

===Järved===
[[Pilt:Lake Kivu shore at Gisenyi.jpg|pisi|püsti|[[Kivu järv]]e kallas [[Gisenyi]]s]]
2008. aastal loendati Rwandas 101 järve, mille pindala oli kokku 149 487 hektarit. Suurim [[järv]] on riigi läänepiiril paiknev [[Kivu järv]], millest suurem osa jääb Kongo DV alale. Teised suuremad järved on [[Burera järv|Burera]] (Bulera), [[Ruhondo järv|Ruhondo]], [[Muhazi järv|Muhazi]], [[Rweru järv|Rweru]], [[Ihema]], [[Cyohoha]], [[Sake järv|Sake]], [[Kilimbi]], [[Mirayi]], [[Rumira]], [[Kidogo]], [[Mugesera]], [[Nasho]], [[Mpanga]], [[Mihindi]], [[Rwampanga]], [[Bisoke järv|Bisoke]].<ref name="water" />

Rwanda poolele jäävad ka mõned väikesed [[saar]]ed Kivu järves. Nende seas on [[Bugarura saar|Bugarura]], [[Iwawa]] ja [[Mushungwe]].

Paljudes järvedes vohab [[vesihüatsint]], mis kasvab kiiresti ja moodustab vee pinnale tiheda vaiba. See soodustab soostumist, takistab liiklust ja [[hüdroenergia]] tootmist, rikub kalade elupaigad ja on soodne pinnas malaariat levitavate [[sääsk]]ede arenguks.<ref name="water" />

===Sood===
Riigi idaosas on palju soid, mis paiknevad eelkõige jõgede orgudes ja järvede ümber. Kõige soisem on idapiiri ääres.

2008. aastal kaardistati 860 [[soo]]d. Soode pindala oli kokku 278 536 hektarit, mis moodustab 10,6% riigi pindalast.<ref name="water" />

===Kliima===
Rwandas valitseb [[lähisekvatoriaalne kliima]]<ref name="EEE" />. Et kogu Rwanda ala paikneb kõrgel, on [[õhutemperatuur|temperatuurid]] mõõdukamad kui sama laiuskraadiga madalamatel aladel.

Temperatuur on aasta lõikes väga ühtlane. Näiteks riigi keskosas asuvas Kigalis on ööpäeva madalaim temperatuur keskmiselt 12–14&nbsp;°C ja kõrgeim temperatuur keskmiselt 24–27&nbsp;°C. Lääne- ja keskosa mägedes on veidi jahedam kui idaosa savannis. Kõige kuumemad kuud on tavaliselt august ja september.<ref name="climate" />

[[Vihm]]a- ja kuivaperioodid on selgelt eristatavad. Vihmaperioodid kestavad veebruarist või märtsist mai või juunini ja septembrist-oktoobrist detsembrini<ref name="EEE" />. Vihmaperioodil sajab paduvihma peaaegu iga päev. Vahepeal võib küll ka päike välja tulla.<ref name="gov" /> Juunist septembrini on kõige kuivem periood, mil tihti ei saja üldse.

Sajab keskmiselt 1000&nbsp;mm aastas, lääneosas ja Virunga mägedes kuni 2000&nbsp;mm.<ref name="EEE" />

Septembrist detsembrini esineb sageli tugevaid [[äike]]setorme, mägedes võib ka [[lumi|lund]] sadada.<ref name="Pic" />

===Taimed===
Eelajaloolisel ajal kattis kolmandikku tänapäeva Rwanda alast [[pilvemets]]. Praegu laiuvad suuremal osal territooriumist [[terrass]]idena rajatud [[põld|põllud]]. [[Pärismaine elustik|Puutumatu loodus]] on säilinud peamiselt üksnes rahvusparkides.

Kõige liigirikkam [[taimestik]] on säilinud riigi edelaosas [[Nyungwe rahvuspark|Nyungwe rahvuspargi]] metsades, kus leidub umbes 200 [[puu]]liigi esindajaid. Nende seas on ''[[Entandrophragma excelsum]]'' ja [[Manni tüvijalg]]. Leidub ka mitmesuguseid [[sõnajalgtaimed|sõnajalgtaimi]], üle saja [[käpalised|käpalise]] ja [[begoonia]]id. Pargi alale jääb nii [[vihmamets]]i, bambusesalusid, rohumaid kui ka [[soo|soid]]. Rahvuspargi alalt on leitud umbes 1100 taimeliiki, neist 137 endeemi.<ref name="nyungwe" />

Rwanda loodeosas [[Vulkaanide rahvuspark|Vulkaanide rahvuspargis]] kasvavad peamiselt [[bambus]]esalud, mis vahelduvad [[nõmm]]ede ja väikeste metsasaludega. Idaosas paikneva [[Akagera rahvuspark|Akagera rahvuspargi]] alal on valdav [[savann]], kus kasvavad peamiselt [[akaatsia]]d. Piirkonnas leidub ka [[endeem]]seid liike.

Nüüdseks [[looduses hävinud liigid|looduses hävinud]] maailma väikseim [[vesiroos]] [[pisi-vesiroos]] kasvas endeemsena Rwanda edelaosas [[Mashyuza]]s ühesainsas väikeses veekogus veel kuni [[2008]]. aastani, mil veekogu toitev [[kuumaveeallikas]] ammendus.<ref name="7sOSV" />

===Loomad===
[[Pilt:Gorilla mother and baby at Volcans National Park.jpg|pisi|[[Mägigorilla]]d [[Vulkaanide rahvuspark|Vulkaanide rahvuspargis]]]]
Rwanda alal elab 189 liiki imetajaid. Neist kaks on [[kriitilises seisundis liigid]] ([[teravmokk-ninasarvik]] ja [[käsitiivalised|käsitiivaline]] ''[[Rhinolophus hilli]]''), neli [[eriti ohustatud liigid|eriti ohustatud]] ([[elevant]] ''[[Loxodonta cyclotis]]'', [[mägigorilla]], [[šimpans]] ja [[närilised|näriline]] ''[[Delanymys brooksi]]''), 11 [[ohualtid liigid|ohualtid]] ([[aafrika elevant]], [[lõvi]], [[jõehobu]], [[närilised]] ''[[Hybomys lunaris]]'', ''[[Pelomys hopkinsi]]'', ''[[Praomys degraaffi]]'' ja ''[[Thamnomys kempi]]'', ''[[Crocidura lanosa]]'', ''[[Ruwenzorisorex suncoides]]'', [[käsitiivalised|käsitiivaline]] ''[[Rhinolophus ruwenzorii]]'' ja [[aafrika kuldkass]] ja viis [[ohulähedased liigid|ohulähedased]].<ref name="dN9Kd" />

Nyungwe metsades elab vähemalt 86 liiki [[imetajad|imetajaid]], neist 14 on [[Alberti rift]]i endeemid. Nende seas on ka 14 [[primaadid|primaadiliiki]], sealhulgas [[šimpans]]id. Puu otsas elavad ''[[Colobus]]''<nowiki>'</nowiki>ed liiguvad suuremas karjas kui ükski teine Aafrika primaat; nad võivad liikuda kuni 400 kaupa. Nyungwe rahvuspargi alal elab 280 linnuliigi (sealhulgas 26 Alberti rifti endeemi), 31 [[kahepaiksed|kahepaiksete]] (15 endeemi) ja 43 roomajaliigi (8 endeemi) esindajaid. Endeemseid [[liblikad|liblikaliike]] on 21.<ref name="nyungwe" />

Tähelepanuväärne on [[lihasööja]] [[sipelglased|sipelglane]] ''[[Dorylus]]'', kes liigub hiigelkolooniatena. Uurimused on näidanud, et sipelgate summaarne [[biomass]] on suurem samal alal elavate lihasööjate imetajate omast ning nad ka söövad kokku rohkem kui imetajad.<ref name="nyungwe" />

Kõik suur[[imetajad]] on kaitse all. Akagera rahvuspargis elavad tüüpilised savanniloomad, nende seas [[kaelkirjak]]ud, elevandid, [[leopard]]id, [[lõvi]]d, [[hüään]]id, [[sebra]]d, [[kudu]]d, [[kanna]]d, [[pühvel|pühvlid]], tüügassead. Vulkaanide rahvuspargis Virunga mägedes elab umbes kolmandik maailma [[mägigorilla]]dest. Virunga alal elavad ka elevandid, lõvid, šimpansid, [[antiloop|antiloobid]] ja [[tüügassiga|tüügassead]].<ref name="Pic" />

====Linnud====
Rwanda alal elab umbes 730 liiki linde. Nyungwe metsades on nähtud 280 liigi esindajaid; neist 26 on Alberti rifti endeemid. Nende seas on [[mägiturako]] ja [[ruanda frankoliin]]. Riigi idaosas elab teiste seas savannile tüüpiline [[värvulised|värvuline]] ''[[Laniarius erythrogaster]]'' ning palju soo- ja järvelinde, sealhulgas [[toonekurglased|toonekured]] ja [[kurglased|kured]].

====Kalad====
[[Kivu järv]]es elavad pärismaisena [[pardkala]]d, [[angersäga]]d ning [[kirevahvenlased]] ''[[Haplochromis]]'' ja ''[[Oreochromis niloticus]]''. [[Võõrliik|Võõrliigina]] lasti [[1959]]. aastal järve [[heeringlased|heeringlane]] ''[[Limnothrissa miodon]]''.

Paljudes järvedes elab [[tilaapia]].

===Looduskaitse===
[[Pärismaine elustik|Pärismaise elustiku]] kaitseks on loodud kolm [[rahvuspark]]i. Riigi idapiiri ääres [[Kagera jõgi|Kagera jõe]] kaldal asub [[Akagera rahvuspark]], loodeosas Virunga mägedes eelkõige mägigorillade kaitseks loodud [[Vulkaanide rahvuspark]] ja edelaosas metsakaitseala [[Nyungwe rahvuspark]].

[[Pilt:Nyungwe Foprest panorama.jpg|600px|keskel|pisi|Nyungwe metsad]]

===Keskkonnaprobleemid===
Kõige suuremaid keskkonnaprobleeme tekitavad Rwandas [[linn]]ade kasvust tingitud [[Veereostus|vee-]] ja [[õhureostus]], [[põud]], metsade hävitamine põletuspuuks ja põllumaa saamiseks, pinnase [[erosioon]] ja [[muld|mulla]] kurnamine ning [[salaküttimine]].<ref name="Pic" />

1990. aastate kodusõja ja eriti genotsiidi eest varjunud põgenikud seadsid end tihti sisse piiriäärsetes metsades, kust võtsid vajadusel põletuspuid ning kasutasid toiduks kõike, mis vähegi hamba alla kõlbas. Tihti jäi neist maha tühi ja paljas maa. Et põllumaad napib, raiutakse põllu rajamiseks metsa kõikjal, kus see pole kaitse all. Põlde rajatakse ka kõrgematele nõlvadele, kust paduvihmad mullakihi alla uhuvad. Allakantud pinnaseosakesed settivad veekogudesse. Põldude kastmine ja vee ümbersuunamine kuivatab jõgesid, see omakorda sunnib (eriti riigi idaosas) loomad endale uut elupaika otsima. Salaküttimisega tegelevad nii nälja leevenduseks liha jahtivad põllupidajad kui ka elevante, antiloope ja primaate küttivad ärimehed, kes oma saagi turistidele müüvad.<ref name="Pic" />

==Riik==
Rwanda riik loodi 1. juulil 1962, kui vabaneti [[Belgia]] hooldusõiguse alt ja kuulutati välja iseseisvus.

Iseseisvumise päev 1. juuli on [[rahvuspüha]].

===Riigikord===

Rwanda on [[unitaarne riik|unitaarne]] [[presidentaalne vabariik]]. Praegune [[Rwanda põhiseadus|põhiseadus]] võeti vastu [[2003]]. aastal pärast [[26. mai]]l 2003 peetud rahvahääletust. Sellele eelnenud põhiseadus kehtis alates 1991. aastast.<ref name="WnJPP" />

[[Valimisõigus]] on vähemalt 18-aastastel isikutel. [[Naiste valimisõigus|Naised said valimisõiguse]] [[1961]]. aastal<ref name="RHdez" />.

[[Topeltkodakondsus]] on lubatud, kuid topeltkodakondsusega isik ei saa kandideerida presidendiks.<ref name="konst" />

===President===
[[Pilt:President Paul Kagame of Rwanda by David Shankbone.jpg|pisi|President [[Paul Kagame]]]]
{{Vaata|Rwanda president}}
{{Vaata|Rwanda riigipeade loend}}
Riigipea on [[Rwanda president|president]], kelle valib rahvas [[otsesed valimised|otsestel valimistel]]. Presidendi ametiaeg kestab seitse aastat. Kedagi ei tohi valida presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks.<ref name="konst" />

Presidendiks võib kandideerida vähemalt 35-aastane sünnipärane Rwanda kodanik, kelle vähemalt üks vanematest on Rwanda kodanik.<ref name="konst" />

President nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Rwanda peaminister|peaministri]] ja valitsuskabineti, esindab riiki välissuhtluses, annab armu, kuulutab välja sõja, sõlmib ja ratifitseerib välislepinguid (teatud juhtudel parlamendi heakskiidul).<ref name="konst" />

President on Rwanda kaitseväe juhataja.<ref name="konst" />

Presidendil on õigus pärast arupidamist peaministri, kodade esimeeste ja riigikohtu esimehega Esindajatekoda laiali saata. Senatit laiali saata ei saa.<ref name="konst" />

===Parlament===
[[Pilt:RwandaParliament.jpg|pisi|Parlamendihoone]]
[[Pilt:Victoire Ingabire Umuhoza.jpg|pisi|püsti|Opositsiooniliider [[Victoire Ingabire Umuhoza]]]]
{{vaata|Rwanda parlament}}
Seadusandlik organ on [[kahekojaline parlament]]. Kuni 2003. aastani oli parlament ühekojaline.

Ülemkojas ehk [[Senat (Rwanda)|senatis]] (''Umutwe wa Sena'') on 26 liiget. Senati koosseis valitakse kaheksaks aastaks. Kandideerida võivad vähemalt 40-aastased isikud. Vähemalt 30% [[senaator]]itest peavad olema naised. 12 senaatorit valivad kohalikud omavalitsused, 8 määrab president, 4 poliitilised organisatsioonid ja 2 ülikoolid. Endistel riigipeadel on õigus soovi korral senati liikmeks saada.<ref name="konst" />

Alamkoja ehk [[Esindajatekoda (Rwanda)|esindajatekoja]] (''Umutwe w'Abadepite'') liikmed valitakse viieks aastaks. Esindajatekotta kuulub 80 liiget. Neist 53 valib rahvas üldistel otsestel [[proportsionaalsed valimised|proportsionaalsetel valimistel]]. Alamkoja 24 naistele ette nähtud kohale valivad oma saadikud iga provintsi kohalike omavalitsuste ja naisorganisatsioonide esindajad. Kaks esindajat valivad noorteorganisatsioonid ja ühe puuetega inimeste organisatsioonid. Valimiskünnis on viis protsenti.<ref name="konst" />

Esinduskogusse valitud isik ei ole seotud konkreetsete valijate antud mandaadiga. Kui parlamendi liige erakonnast välja astub või välja heidetakse, kaotab ta oma koha parlamendis.<ref name="konst" />

Keegi ei tohi samaaegselt kuuluda parlamenti ja valitsusse.<ref name="konst" />

President ja senati esimees ei tohi kuuluda samasse erakonda.<ref name="konst" />

===Valitsus===
{{Vaata|Rwanda peaminister}}
{{Vaata|Rwanda valitsusjuhtide loend}}
Valitsus teostab koos presidendiga riigis täidesaatvat võimu. Valitsuskabineti tööd juhib [[Rwanda peaminister|peaminister]].

Parlamendis enamuses oleva erakonna esindajad ei tohi moodustada rohkem kui 50% valitsusest.<ref name="konst" />

===Õigussüsteem===
Rwanda õigussüsteem põhineb peamiselt Saksamaa ja Belgia [[kontinentaaleuroopa õigussüsteem|tsiviilõigusel]] ning [[tavaõigus]]el<ref name="gov" />. 2000. aastate reformide käigus on üle võetud ka [[angloameerika õigussüsteem]]i elemente. Kohtuvõim on täidesaatvast võimust lahutatud, kuid poliitikuid on süüdistatud õigusemõistmisse sekkumises<ref name="õigus" />.

Kohtusüsteem on mitmeastmeline. Seda on muu hulgas seoses genotsiidijuhtumite menetlemise ja haldusreformiga korduvalt ümber korraldatud ja lihtsustatud. Kõrgeim kohtuorgan on Ülemkohus.

Traditsiooniliselt mõistis Rwandas kohut väärikaim mees külas. Külakohut nimetati ''[[gacaca]]''<nowiki>'</nowiki>ks. Aastal [[2001]] otsustas valitsus ''gacaca'' taaselustada, et kiirendada genotsiidijuhtumite menetlemist. Moodustati üheksaliikmelised ''gacaca''<nowiki>'</nowiki>d. 1990. aastate teisel poolel vangistati genotsiidis süüdistatuna üle saja tuhande inimese. Et nii vanglad kui ka kohtud olid üle koormatud, anti massilisi [[amnestia]]id, eelkõige kergemates kuritegudes süüdistatutele. Genotsiidis osalenud said vabaduse tingimusel, et on nõus astuma ''gacaca'' ette.<ref name="õigus" /> ''Gacaca'' määrab tavaliselt karistuseks ühiskondliku töö.<ref name="film" />

[[Surmanuhtlus]] kaotati Rwandas [[2007]]. aastal.<ref name="õigus" />

===Sümboolika===
Rwanda riiklikud sümbolid on [[Rwanda lipp|lipp]], deviis, [[Rwanda vapp|vapp]] ja [[Rwanda hümn|hümn]].<ref name="konst" />

Rwanda lipp on alates 2001. aastast sinise, kollase ja rohelise laiuga [[trikoloor]]. Lipuvärvides vapp on kasutusel samast aastast.

Riigi deviis on "Ubumwe, umurimo, gukunda igihugu" ('ühtsus, töö, isamaalisus').

Rwanda hümn on alates 2001. aasta algusest "[[Rwanda Nziza]]" ('ilus Rwanda').

===Pealinn===
Rwanda [[pealinn]] [[Kigali]] asub riigi keskel. Kigali on pealinn alates riigi iseseisvumisest 1962. aastal.

Pealinn moodustab ühe viiest provintsist.

===Haldusjaotus===
{{vaata|Rwanda haldusjaotus}}
[[Pilt:Rwanda, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Rwanda provintsid]]
Alates 2006. aastast jaguneb Rwanda territoorium viieks provintsiks (''intara''). Enne seda oli provintse 12.

Provintsid jagunevad kokku 30 ringkonnaks (''akarere''), mis omakorda jagunevad kokku 416 sektoriks (''imirenge''). Sektorid jagunevad rakkudeks (''utugari'') ja küladeks (''imidugudu'').

====Provintsid====
* [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovints]]
* [[Kigali]]
* [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovints]]
* [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovints]]
* [[Põhjaprovints (Rwanda)|Põhjaprovints]]

===Parteid===
Rwandas on [[mitmeparteisüsteem]]. Põhiseadus keelab erakondade moodustamise rassilisel, etnilisel, usulisel või soolisel alusel. Registreeritud erakonnad saavad riigilt rahalist toetust.<ref name="konst" />

Kohtunikel, prokuröridel, sõjaväelastel, politseinikel ja julgeolekutöötajatel ei ole lubatud erakondadesse kuuluda.<ref name="konst" />

Valitsev erakond on [[Rwanda Isamaarinne]]. Teised suuremad erakonnad on [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rwanda)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]], [[Liberaalne Partei (Rwanda)|Liberaalne Partei]] ja [[Kristlik-Demokraatlik Partei]].

===Rahvusvahelised suhted===
[[Pilt:East African Community heads of state.jpg|pisi|[[Ida-Aafrika Ühendus]]e riigipead aprillis 2009. Vasakult: [[Yoweri Museveni]] (Uganda), [[Mwai Kibaki]] (Keenia), [[Paul Kagame]] (Rwanda), [[Jakaya Kikwete]] (Tansaania) ja [[Pierre Nkurunziza]] (Burundi)]]
Rwanda on alates 1962. aastast [[ÜRO]] liige. Aastal [[1963]] sai ta [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] eelkäija [[Aafrika Ühtsuse Organisatsioon]]i liikmeks.

Aastal 2007 astus Rwanda [[Ida-Aafrika Ühendus]]e ja [[2009]] [[Rahvaste Ühendus]]e liikmeks.

Rwanda kuulub ka prantsuskeelsete riikide ühendusse [[Francophonie]].

[[Eesti]] sõlmis Rwandaga [[diplomaatilised suhted]] [[14. märts]]il [[2006]].<ref name="EEEE" /> Rwanda suursaadik Eestis on alates oktoobrist 2014 [[Holland]]is [[Haag]]is resideeriv [[Jean Pierre Karabaranga]].<ref name="ACmuw" /> Eestil Rwandas diplomaatilist ega konsulaaresindust ei ole.

Rwandat võivad 2011. aasta seisuga [[viisavabadus|viisavabalt]] külastada Burundi, [[Hongkong]]i, [[Keenia]], [[Mauritius]]e, [[Rootsi]], [[Saksamaa]], [[Suurbritannia]], [[Tansaania]], [[Uganda]] ja [[USA]] kodanikud; kõigil teistel tuleb taotleda [[viisa]].<ref name="RDBInfopack" />

====Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse====
Rwanda on järgmiste organisatsioonide liige:<ref name="CIA" />
{{veerud}}
*[[Aafrika, Kariibi ja Vaikse Ookeani Riikide Grupp]]
*[[Aafrika Arengupank]]
*[[Aafrika Liit]]
*[[Francophonie]]
*[[G-77]]
*[[Ida- ja Lõuna-Aafrika Ühisturg]]
*[[Ida-Aafrika Ühendus]]
*[[Ida-Aafrika Arengupank]]
*[[Interpol]] 
*[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]
*[[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]
*[[Maailmapank]]
*[[Maailma Terviseorganisatsioon]]
*[[Maailma Tolliorganisatsioon]]
*[[Maailma Turismiorganisatsioon]]
*[[Mitteühinemisliikumine]]
{{veerud-piir}}
*[[Multilateraalne Investeeringute Tagamise Agentuur]]
*[[Parlamentidevaheline Liit]]
*[[Rahvaste Ühendus]]
*[[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]]
*[[Rahvusvaheline Ametiühinguliit]]
*[[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Agraararengu Fond]]
*[[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]]
*[[Rahvusvaheline Punane Rist]]
*[[Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Föderatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon]] (korrespondent)
*[[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]]
{{veerud-piir}}
*[[Rahvusvaheline Valuutafond]]
*[[Rahvusvaheline Telekommunikatsioonisatelliitide Organisatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit]]
*[[Suurjärvistu Maade Majandusühendus]]
*[[UNAMID]]
*[[UNESCO]]
*[[UNISFA]]
*[[UNMISS]]
*[[Ülemaailmne Postiliit]]
*[[Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon]]
*[[Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon]]
*[[ÜRO]]
*[[ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents]]
*[[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]
*[[ÜRO Tööstusliku Arengu Organisatsioon]]
{{veerud-lõpp}}

===Riigikaitse===
[[Pilt:Rwandan soldiers singing anti-AIDS song.jpg|pisi|Rwanda kaitseväelased]]
[[Rwanda kaitsevägi]] loodi pärast riigi iseseisvumist 1962. aastal. Praegusel kujul eksisteerib ta alates 1994. aastast. Suurem osa armee koosseisust pärineb pärast [[Rwanda genotsiid|genotsiidi]] Rwanda Isamaarindest eraldatud sõjalisest tiivast.

Kaitsevägi koosneb maa- ja õhuväest. Sundajateenistust ei ole. Vabatahtlikult võivad teenistusse astuda kõik vähemalt 18-aastased Rwanda kodanikud.<ref name="CIA" />

Kaitsekulutused moodustasid 2006. aastal 2,9% rahvuslikust kogutoodangust.<ref name="CIA" />

==Rahvastik==
[[Pilt:Rwandan children at Volcans National Park.jpg|pisi|Lapsed Virunga mägedes]]
[[2002. aasta Rwanda rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Rwanda rahvaarv 8 162 715.<ref name="grandslacs" /> Aastal [[2011]] elas riigis Rwanda Statistikaameti andmetel 10 718 379 inimest<ref name="statistics" /> ja USA [[Luure Keskagentuur]]i hinnangul 11 689 696 inimest<ref name="CIApopulation" />. World Gazetteeri arvutuste järgi elab 2012. aastal Rwandas 9 320 208 inimest.<ref name="Gazetteer" />

Rwanda on Aafrika kõige [[asustustihedus|tihedama asustusega]] riik. Ühel ruutkilomeetril elab umbes 400 inimest<ref name="rdbglance" />. Aastal 2010 elas 19% elanikest linnades. Linnastumise tempo on 4,4% aastas.<ref name="CIA" />

Umbes 99% Rwanda elanikkonnast moodustavad [[ruanda keel]]t kõnelevad [[hutud]] ja [[tutsid]]. 84% elanikest on hutud ja 15% tutsid. Ühe protsendi rahvastikust moodustavad [[pügmeed]]e hulka kuuluvad [[tvaad]].<ref name="CIA" />

[[Rahvastikukasvu kiirus]] on 2,751% aastas.<ref name="CIA" /> Rwanda naine sünnitab keskmiselt kuus last.<ref name="Armutsbekämpfung" />

Aastal 2006 oli [[keskmine eluiga]] 47 aastat, sealhulgas meestel 46 ja naistel 48 aastat.<ref name="EEE" /> [[Keskmine elueaootus]] sünnihetkel on 55,4–58,8 aastat.<ref name="hdrstats" /><ref name="apps" /> Aastal 2011 moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 42,9%, 15–64-aastased 54,7% ja üle 65-aastased 2,4%.<ref name="CIA" />

Aastal 2001 olid 56,5% elanikest [[katoliiklased]], 26% [[protestandid]], 11,1% [[adventistid]], 4,6% [[muslimid]], 0,1% [[loodususk]]u ja 1,7% ei tunnistanud ühtki [[religioon]]i.<ref name="CIA" />

70,4% vähemalt 15-aastastest ruandalastest on [[kirjaoskus|kirjaoskajad]]. Meeste seas on kirjaoskajaid 76,3 ja naiste seas 64,7%.<ref name="CIA" />

Lubatud on ainult [[monogaamia|monogaamne]] [[abielu]] mehe ja naise vahel.<ref name="konst" />

2010. aastal oli Rwandas umbes miljon [[orb]]u.<ref name="bbc" />

===Asulad===
{{Vaata|Rwanda asulate loend}}
[[Pilt:Rwanda - street scene in Kigali.jpg|pisi|[[Kigali]] tänavapilt]]
Suuremad linnad on pealinn [[Kigali]] (1 029 384 elanikku aastal 2010), [[Butare]] (89 800, 2005), [[Gitarama]] (87 613, 2005), [[Ruhengeri]] (86 685, 2005) ja [[Gisenyi]] (83 623, 2005).

==Majandus==
Rwanda on vaene põllumajanduslik maa. Loodusvarasid on vähe. Majandusele mõjus hävitavalt 1990. aastate alguse [[Rwanda kodusõda|kodusõda]] ja [[Rwanda genotsiid|genotsiid]].

Enamik rahvast elab maal ja hangib elatise peamiselt [[naturaalmajandus]]likust põllupidamisest ja karjakasvatusest. [[Tööstus]] on vähe arenenud. Peamised ekspordikaubad on [[kohv]], [[tee (jook)|tee]] ja mineraalid, ka kasvav [[turism]]. Majandus on sõltuv rahvusvahelisest abist ning kohvi ja tee hindadest maailmaturul. Üle poole rahvast elab allpool vaesuspiiri.<ref name="CIA" />

1960. ja 1970. aastatel majandus kasvas, 1980. aastate kohvihinna langus tõi kaasa aeglustumise ning 1990. esimese poole kodusõda ja genotsiid järsu languse. Alates [[1995]]. aastast on valitsus püüdnud majandust ümber profileerida, [[erastamine|erastada]] riigiettevõtteid, liberaliseerida ettevõtluskliimat, arendada tööstust ja [[mäendus]]t, meelitada Rwandasse välisinvestoreid. Et suurem osa majapidamistest on enam-vähem naturaalmajanduslikud, on [[siseturg]] väike. Infrastruktuur (energiavarustus, transpordivõrk) on puudulik.

Rwanda [[sisemajanduse kogutoodang]] on alates 2003. aastast kasvanud 7–8% aastas ja inflatsioon on olnud alla 10% aastas.<ref name="CIA" /> Rwanda on Ida-Aafrika kiireima majanduskasvuga maa.<ref name="engin" />

[[Maailmapank]] paigutas Rwanda oma 2012. aasta raportis "Doing Business" ärikliima poolest Aafrika riikide seas [[Mauritius]]e ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] järel kolmandale kohale.<ref name="rdbeconomy" />

Rwanda sisemajanduse kogutoodang oli 2011. aastal USA riigidepartemangu hinnangul 6,1 miljardit USA dollarit; SKT reaalkasv oli 8,2%. Kogutoodang inimese kohta ostujõupariteedi järgi oli 1600 USD, keskmine [[inflatsioon]] 7,8%.<ref name="gov" />

[[Põllumajandus]]e osakaal sisemajanduse kodutoodangus oli 2010. aastal 33,6%, [[tööstus]]e osakaal 14,1% ja [[teenused|teenuste]] osakaal 52,3%.<ref name="gov" />

===Põllumajandus===
[[Pilt:Rwandan farm cooperative goats.jpg|pisi|Kitsed farmis]]
Kuni 90% rahvast elatub [[põllumajandus]]est. Põllumajandustoodang moodustab umbes kolmandiku [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Põllumaa moodustas 2005. aastal umbes 45% Rwanda alast.<ref name="gov" /><ref name="EEEE" /> Et rahvastiku kasvades muutub harimiskõlblik maa järjest vähem kättesaadavaks, väheneb ka farmide suurus. See on keskmiselt alla ühe hektari.

Rwandas on traditsiooniliselt kasvatatud toitu ainult oma tarbeks. 20. sajandil lisandusid peamiselt eksporditulusid ihaldavate Belgia võimude sunnil [[kohvipuu]]d ja [[teepõõsas|teepõõsad]].<ref name="customs" />

Peamised toidukultuurid on [[banaan (perekond)|banaanid]], [[kaunviljad]], [[bataat]], [[jahumaniokk]], [[mais]], [[hirss]], [[sorgo]], [[maapähkel]], [[kartul]], [[suhkruroog]]. Kasvatatakse ka [[tubakas|tubakat]]. [[Riis]]i viljeldakse vähe, kuid [[Hiina]] ja [[Taiwan]]i riisikasvatajad on saanud valitsuselt loa hakata seda suuremas mahus kasvatama.<ref name="customs" />

Banaani kasvatatakse väikefarmides aasta ringi. Mais annab kaks saaki aastas, seda kasvatatakse vaheldumisi [[oad|ubadega]]. Maniokk on kiire kasvuga ja põuakindel, seda külvatakse vaheldumisi banaani, ubade ja maisiga, eriti [[Gitarama]]s ja [[Gikonko]]s.<ref name="customs" />

Peetakse [[kodukits|kitsi]], [[veis]]eid, [[kana|kanu]], [[lammas|lambaid]], [[siga|sigu]].

Kasvatatakse [[neitsikummel]]it, millest valmistatakse [[herbitsiid]]i [[püreetrum]]i.

===Mäendus===
[[Pilt:Cassiterite-118857.jpg|pisi|püsti|[[Busoro]] [[kassiteriit]]]]
Rwanda [[kaevandus]]ed on valdavalt väikesed ja vajavad hädasti kaasajastamist. Neisse investeeritakse vähe, puudus on [[geoloog]]idest ja [[mäeinsener]]idest. Kasutatakse peamiselt [[kirka]]sid, [[labidas|labidaid]], [[haamer|haamreid]] ja teisi käsitööriistu, harvem ka pneumaatilisi tööriistu. Maake riigis ümber ei töödelda.<ref name="Ratio" />

Avastatakse ka järjest uusi leiukohti ja valitsus püüab äratada välisinvestorite huvi kaevanduste rajamise vastu. Riik on andnud 12 ettevõttele kokku 22 vähemalt 30-aastast [[kontsessioon]]i, lisaks tegutseb sadakond väikekaevandust. Mäenduse alal töötab umbes 35 000 inimest.<ref name="Ratio" />

Aastal 2010 teenis Rwanda [[mineraal]]ide ekspordilt 67,8 miljonit [[USA dollar]]it. See moodustas koguekspordist 14,9% ja oli suurim valuutaallikas. [[Kassiteriit]]i toodeti ja eksporditi 3874 tonni 42,2 miljoni dollari eest (2009. aastal 4269 tonni), [[koltan]]i 749 tonni 18,48 miljoni dollari eest (2009. aastal 949 tonni) ja [[volframiit]]i 843 tonni 7,1 miljoni dollari eest (2009. aastal 874 tonni).<ref name="Ratio" />

Rwandas toodetakse umbes 9% maailma tantaalimaagist ja umbes 4% volframiidist.<ref name="Ratio" />

===Energeetika===
Suurema osa ruandade energiavajadusest katab [[puit]] ja [[puusüsi]]. [[Elektrienergia]] on kättesaadav vaid 11%-le elanikest<ref name="engin" />. USA [[Luure Keskagentuur]]i hinnangul toodeti Rwandas 2008. aastal 160 miljonit [[kWh]] ja tarbiti 236,8 miljonit kWh elektrienergiat<ref name="CIA" />. Umbes 30% elektrienergiast tarbivad ettevõtted<ref name="y6QVl" />. Osa elektrienergiast imporditakse Kongo DV-st.

Elektrijaamade koguvõimsus on umbes 100 MW. Elektrienergia on Rwandas üle kahe korra kallim kui naabermaades. Umbes 59% elektrienergiast toodetakse [[hüdroenergia]]st ja ülejäänu [[Fossiilne kütus|fossiilkütustest]], sh umbes 1% Kivu järve [[metaan]]ist.<ref name="thee" />

Suuremad [[hüdroelektrijaam]]ad on [[Mukungwa hüdroelektrijaam]] [[Ruhundo järv]]el (12,5 MW), [[Ntaruka hüdroelektrijaam]] [[Burera järv]]el (11,76 MW), [[Gihira hüdroelektrijaam]] (1,8 MW) ja [[Gisenyi hüdroelektrijaam]] (1,2 MW). Koos Kongo DV ja Burundiga rajatud elektrijaamadest [[Rusizi I]] ja [[Rusizi II]] on Rwanda kasutada vastavalt 3,5 ja 12 MW. Peagi valmivad kaks uut elektrijaama, Nyabarongo (27,5 MW) ja Rukarara (9,5 MW). Riigi kesk- ja lääneosas on palju kohalikke mikroelektrijaamu.<ref name="rura" />

Suuremad [[soojuselektrijaam]]ad on [[Jabana 1]] (7,8 MW), [[Jabana 2]] (20 MW), [[Aggreko 1]] (10 MW) ja [[Aggreko 2]] (5 MW).<ref name="rura" />

Kivu järve ümbritseva [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikate]] vöö geotermilise energia potentsiaalseks rakendatavaks võimsuseks hinnatakse 170–320 MW.<ref name="rura" />

Valitsuse aastateks 2011–2017 koostatud plaan näeb ette suurendada hüdroelektrienergia tootmist 333 megavatini, rajada [[maapõueenergia]]l põhinevad elektrijaamad koguvõimsusega 310 MW ning metaanil töötavad elektrijaamad koguvõimsusega 300 MW.<ref name="thee" />

Kigali lähedal [[Jali]] mäel on [[tuulepark]].<ref name="evwind" />

[[Kirehe ringkond]]a on rajamisel Rwanda, Tansaania ja Burundi ühine 80-megavatine [[Rusumo hüdroelektrijaam]].<ref name="esi" />

===Tööstus===
Tööstustoodang moodustas 2010. aastal 14,1% sisemajanduse kogutoodangust. Valdavalt tegutsevad väikeettevõtted, kus töödeldakse põllumajandustooteid, toodetakse [[toiduained|toiduaineid]], [[tsement]]i, [[õlu]]t, [[karastusjook]]e, [[seep]]i, [[mööbel|mööblit]], [[jalats]]eid, [[plast]]e, [[tekstiil|tekstiiltooteid]], [[sigaret]]te, [[ravim]]eid, [[tööriist]]u, katusematerjale.<ref name="gov" />

===Transport===
[[Pilt:Kigali International Airport.jpg|pisi|Kigali lennujaam]]
[[Pilt:Taxi moto.jpg|pisi|Mototakso Kigalis]]
Umbes 90% vedudest tehakse maanteid mööda. [[Maantee]]de kogupikkus on üle 14 000&nbsp;km, neist umbes 20% on [[kattega tee]]d.<ref name="invest" />

[[Raudtee|Raudteid]] Rwandas ei ole. Kavas on ehitada raudteeliin Kigalist Tansaaniasse [[Isaka]]sse, mis on Rwandat ja Burundit [[Dar es Salaam]]i sadamaga ühendav transpordisõlm. Teine planeeritav liin ühendab tulevikus Rwanda ja Burundi Kongo DV kaudu Aafrika lõunaosa raudteevõrguga.<ref name="invest" />

Rwanda riikliku [[lennufirma]] [[RwandAir]]i lennukid peavad ühendust eelkõige paljude Aafrika suurlinnadega, aga ka [[Mumbai]] ja [[Dubai]]ga. RwandAiri kodulennujaam on Kigali äärelinnas asuv [[Kigali rahvusvaheline lennujaam]]. Kigalist 40&nbsp;km kaugusele [[Bugesera ringkond]]a rajatakse uut [[Bugesera rahvusvaheline lennujaam|rahvusvahelist lennujaama]]<ref name="invest" />. [[Cyangugu]]s asub kohaliku tähtsusega [[Kamembe lennujaam]].

Kivu järve kaldal asuvate asulate vahel toimub laevaliiklus. Olulisemad sadamalinnad Kivu järve kaldal on [[Cyangugu]], [[Gisenyi]] ja [[Kibuye]].

Rwandas on [[parempoolne liiklus]].<ref name="rdbglance" />

===Kommunikatsioon===
Rwandas on kaks suuremat [[telekommunikatsioon]]iettevõtet, [[MTN Rwanda]] ja [[Tigo]].<ref name="invest" />

2011. aastal oli Rwandas umbes 3,6 miljonit [[mobiiltelefon]]i kasutajat.<ref name="invest" />

Aastal 2010 kasutas [[Internet]]ti 13% Rwanda elanikest.<ref name="itu" />

===Väliskaubandus===
Rwanda ekspordib peamiselt [[tee (jook)|teed]], [[kohv]]i, [[kassiteriit]]i, [[koltan]]i, [[püreetrum]]i, loomanahku. Peamised väljaveomaad on [[Keenia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]], [[Hiina]] ja [[Pakistan]]. 2011. aasta oodatav ekspordimaht oli 295 miljonit USA dollarit.
 
Rwanda impordib peamiselt [[toiduained|toiduaineid]], [[seadmed|seadmeid]], [[teras]]t, [[nafta]]tooteid, [[tsement]]i ja muid [[ehitusmaterjal]]e. Peamised impordipartnerid on Keenia, [[Uganda]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Tansaania]], Hiina. 2011. aasta oodatav impordimaht oli 1,315 miljardit USA dollarit.<ref name="gov" />

Suurem osa Rwanda sisse- ja väljaveetavast kaubast peab läbima umbes 1500&nbsp;km pikkuse autoreisi mööda viletsavõitu teid Kigali ja [[Mombasa]] või [[Dar es Salaam]]i vahel.<ref name="iss" />

===Meedia===
Rwandas on üks riiklik telekanal, üks üleriigiline riiklik raadiojaam ja üheksa eraraadiojaama.<ref name="CIA" />

Suuremad [[ajaleht|ajalehed]] on ingliskeelsed ja need on eraomandis. Levinumad ajalehed on [[The New Times]], [[Rwanda Herald]] ja [[Rwanda Newsline]] ning viimase ruandakeelne sõsarväljaanne [[Umuseso]].<ref name="BBCprofile" />

===Valuuta===
[[Pilt:Rwanda-100Francs.jpg|pisi|Rwanda 100-frangine rahatäht]]
[[Rwanda keskpank]] loodi [[1964]]. aastal.<ref name="historyofcurrency" /> Rwanda [[rahaühik]] on [[Rwanda frank]] ([[ISO 4217]]: RWF). Üks frank jaguneb sajaks santiimiks. Frank võeti kasutusele 1964. aastal. Märtsis 2012 on 1 [[euro]] kurss umbes 800 franki.<ref name="bnrfrank" />

[[Rwanda börs]] avati jaanuaris 2011.<ref name="StockExchange" />

==Haridus==
[[Pilt:Rwanda Classroom edited.png|pisi|Füüsika tund Rwanda koolis]]
Üheksaklassilise [[põhiharidus]]e omandamine on kohustuslik ja riiklikus koolis tasuta.<ref name="konst" /> President [[Paul Kagame]] lubas 2010. aastal uueks ametiajaks kandideerides, et tasuta haridust pikendatakse veel kolme aasta võrra.<ref name="newtimes_education" />

Esimesel kolmel aastal toimub õppetöö [[ruanda keel]]es, hiljem prantsuse või inglise keeles.<ref name="online_education" />

Aastal 2010 oli Rwandas 2510 põhikooli, kus õppis umbes 2,3 miljonit last. Tüdrukuid ja poisse oli nende seas enam-vähem võrdselt. Keskkoole oli 1399 ja neis õppis umbes 425 000 õpilast.<ref name="haridus" />

Palju on erakoole, osa neist on kirikute juures. Erakoolid õpetavad riikliku õppekava järgi, kuid nõuavad õppemaksu.

Tasuta haridusest hoolimata ei käi kõik lapsed koolis. Paljudele peredele käib üle jõu ka rõivaste ja koolitarvete ostmine. Keskustest kaugemal asuvate koolide jaoks on raske leida õpetajaid.

Kõrgkoole oli 2010. aastal 30, neist 17 olid riiklikud. Nii riiklikes kui ka erakõrgkoolides õppis umbes 31 000 üliõpilast. Riiklike kõrgkoolide õpilastest umbes kaks kolmandikku on mehed. Erakõrgkoolide üliõpilastest moodustavad aga naised umbes 55%.<ref name="haridus" />

Suurim ülikool on 1963. aastal [[Butare]]s asutatud [[Rwanda rahvuslik ülikool]]. Kigalis asub [[Kigali tehnikainstituut]].

==Tervishoid==
[[Pilt:Butaro Hospital.jpg|pisi|[[Butaro]] haigla]]
Tervishoiu- ja [[meditsiin]]iteenused ei ole Rwandas alati kättesaadavad. Puudus on nii [[arst]]idest kui ka [[ravim]]itest. 75% arstidest tegutseb Kigalis, kus elab alla 20% inimestest. Riigis on üks haigla iga 190 000 elaniku kohta.<ref name="who" /> Eriti lapsed kannatavad [[alatoitlus]]e all ja surevad tihti [[nakkushaigus]]tesse. 45% alla viieaastastest lastest kannatab alatoitluse all. 2010. aasta andmetel suri umbes 20% lastest alla viie aasta vanusena.<ref name="bbc" />

Rwandas tegutseb üks arst iga 18 000 inimese kohta.<ref name="health" /> Arstiabi on tihti tasuline.

[[Imikusuremuskordaja]] on 50.<ref name="health" />

Kõige suurem probleem on nakkushaiguste levik, mida soodustavad viletsad elutingimused, puudulik [[hügieen]] ja puhta vee puudus. Umbes kolm protsenti elanikkonnast põeb [[AIDS]]i või kannab [[HI-viirus]]t.<ref name="health" /> Arvatakse, et umbes veerand prostituutidest kannab HI-viirust. [[Prostitutsioon]] on illegaalne ja selle eest võidakse karistada vangistusega. Sellest hoolimata on prostitutsioon levinud, sest vaesuses elavad naised ei leia tihti raha teenimiseks muud võimalust.<ref name="FDHW9" />

Levinud on ka [[tuberkuloos]] ja eriti [[malaaria]], mis on levinuim surma põhjustaja. Muu hulgas [[teetanus]]e, [[lastehalvatus]]e ja [[leetrid|leetrite]] levikule on suudetud piir panna ning oluliselt on vähendatud malaariasse suremust.<ref name="who" />

Aastal 2008 moodustasid kulutused tervishoiule 9,7% Rwanda riigieelarvest ja järgmistel aastatel plaaniti seda suurendada.<ref name="who" />

==Ajalugu==
{{Vaata|Rwanda ajalugu}}
[[Pilt:King's palace in Nyanza.jpg|pisi|Kuninga palee [[Nyanza]]s]]
Rwanda ala vanimad asukad olid teadaolevalt [[kütid-korilased|küttidest-korilastest]] [[tvaad]]e esivanemad. Nad asustasid piirkonna millalgi pärast [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]], vahemikus 8000–3000 eKr<ref name="Chret" />. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud hõreda asustuse jälgi [[noorem kiviaeg|nooremast kiviajast]] ja mõnevõrra suurema asustuse jälgi [[rauaaeg|rauaajast]]. Rauaaja asupaikadest on leitud muu hulgas lohukestega kaunistatud [[keraamika]]t ja [[raud|rauast]] [[tööriist]]u.<ref name="Dorsey" /> Praegu 99% rahvastikust moodustavate [[hutud]]e ja [[tutsid]]e päritolu kohta on erinevaid seisukohti. Varem on valitsenud seisukoht, et aastatel 700–1500 asusid piirkonda elama maaharijatest [[bantud|bantu]] hõimud, kelle tegevus hävitas tvaade asupaigaks olnud metsad ja surus tvaad mägedesse. Tulijaid on peetud hutude eellasteks. Alates 15. sajandist järgnesid karjakasvatajatest bantud, kes selle arvamuse kohaselt olid tutside esivanemad.<ref name="Prunier" /> Pole teada, kas maad vallutati ühekorraga või toimus aeglane integratsioon. Kuigi hutusid ja tutsisid on peetud eri rasside esindajateks, arvatakse, et hutud ja tutsid võisid tulla ka koos ning nende eristamine on sündinud pigem eri tegevusaladest tingitud erineva sotsiaalse staatuse põhjal.<ref name="Chret" /><ref name="Shyaka" />

Esialgu olid ruanda rahvad organiseerunud klannidesse (''ubwoko''). Praeguse Rwanda alal oli umbes 20 klanni.<ref name="Chret" /> Alates [[15. sajand]]ist hakkasid kujunema kuningriigid, mille eesotsas oli pooljumalaks peetud valitseja ''bami''. Aastaks [[1700]] eksisteeris umbes kaheksa kuningriiki. [[18. sajand]]i keskpaigaks muutus domineerivaks [[Rwanda kuningriik]], mida valitses tutside [[Nyiginya]] klann. Võimsaim oli tutside riik kuningas [[Kigeri IV Rwabugiri]] valitsemise ajal alates [[19. sajand]]i keskpaigast kuni Saksa kolonisaatorite saabumiseni sajandi lõpus. Kigeri laiendas kuningriiki lääne ja põhja suunas ning juurutas ''[[ubuhake]]'' ja ''[[uburetwa]]''. Need süvendasid hutude ja tutside klassivahet.

Alates bantude tulekust on hutud alati enamuses olnud. Valitsejad seevastu olid tutsid, kellele kuulus ka kogu maa. Samas elasid kõik ruanda rahvad külg külje kõrval, neil oli ühine [[keel]] ja [[kultuur]], sealhulgas [[usund]]id, [[muusika]], [[müüt|müüdid]], [[tants]]ud; sõlmiti ka segaabielusid. Karjakasvatus lõi rohkem jõukust ning tänu majanduslikule üleolekule saavutasid tutsid pikkamööda ka poliitilise võimu. Samal ajal polnud klasside piirid jäigalt paigas; hutud, kes jõukuse kasvades kariloomi omandasid, said tutsideks; tutsisid, kes oma karjast ilma jäid, hakati aga pidama hutudeks.

===Koloniaalajastu===
Kui [[Euroopa]] koloniaalriigid [[1884]]. aastal peetud [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverents]]il omavahel Aafrikat jagasid, määrati Rwanda koos Burundiga [[Saksa Ida-Aafrika]] osaks. Aastal [[1890]] liideti Rwanda Saksa kolooniatega.<ref name="Made" />

Esimese eurooplasena uuris Rwanda ala põhjalikumalt [[Gustav Adolf von Götzen]], kes läbis maa selle kaguosast kuni [[Kivu järv]]eni ja kohtus teiste seas ka kuningaga. Sakslased märkimisväärselt kohalikku ellu ei sekkunud, vaid toetasid senist valitsemissüsteemi. Nad lõid aluse hutude ja tutside rassilisele eristamisele, pidades hutusid alaväärseks ja tutsisid kõrgema rassi esindajaiks.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus vallutasid maa [[1916]]. aastal [[Belgia]] väed. Aastal [[1923]] andis [[Rahvasteliit]] Belgiale mandaadi Rwanda ja Burundi haldamiseks [[Rwanda-Urundi]] Territooriumi nime all. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] määras [[ÜRO]] selle Belgia hooldusterritooriumiks, et valmistada ette riigi iseseisvumist.<ref name="Made" /> Belgia valitsejad tsentraliseerisid võimu ja lihtsustasid valitsemise struktuuri, arendasid haridust ja põllunduskultuuri. Belglased tõid ka [[katoliiklus|katoliku usu]], prantsuse keele ja [[eugeenika]]. Mõõdeti [[kolju]] läbimõõtu, [[nina]] pikkust ja [[silm]]ade värvi ning tehti tulemuste põhjal järeldusi tutside ja hutude erineva võimekuse kohta. Tutsid olid tulemusega rahul, hutud aga jäeti kõrvale mitte üksnes valitsemisest, vaid ka kooliharidusest, ning pandi sunnitööle.<ref name="film" />

Aastal [[1935]] juurutati isikutunnistused, kuhu pandi kirja igaühe päritolu. See kaotas varem eksisteerinud klassidevahelise liikuvuse.<ref name="film" />

===Iseseisvumine===
1950. aastatel süvenesid rahva seas iseseisvumispüüdlused. Tutsid tahtsid olemasoleva võimustruktuuri ja oma privileegide säilitamist, hutud aga võimu ümberjagamist. Aastal [[1959]] asutati hutu [[Rahva Vabadusliikumise Partei]]<ref name="Made" />. Rahutused kulmineerusid samal aastal [[Rwanda revolutsioon|revolutsiooniga]]. Revolutsioon algas novembris 1959 põllumeeste ülestõusuna ning kasvas organiseeritud liikumiseks, mille eesmärk oli [[monarhia]] kaotamine ja võimu üleandmine hutudele. Tapeti tuhandeid tutsisid, üle 100 000 tutsi põgenes naabermaadesse.<ref name="Brithist" />

Hutude juht oli tulevane esimene president [[Grégoire Kayibanda]]. Varem tutsi valitsejaid toetanud Belgia võimud asusid nüüd hutude poolele. Kohalikel valimistel [[1960]] said hutud suure võidu. [[Gitarama]]s tuli Belgia võimude vaikival heakskiidul võimule esialgne hutu valitsus. Jaanuaris 1961 korraldati rahvahääletus, millega kaotati monarhia ja ''mwami'' Kigeri saadeti maalt välja. Tuhanded tutsid põgenesid ja juba 1964. aasta alguses oli neid naabermaades vähemalt 150 000.<ref name="Brithist" />

Juunis 1962 tühistas ÜRO Belgia hooldusõiguse ja otsustas moodustada iseseisvad riigid Rwanda ja Burundi.<ref name="Made" /> Esimeseks Rwanda presidendiks sai Grégoire Kayibanda.

===1960.–1980. aastad===
[[Pilt:Juvénal Habyarimana (1980).jpg|pisi|püsti|President [[Juvénal Habyarimana]]]]
1960. ja 1970. aastatel riigi majandus kasvas, kuid konflikt hutude ja tutside vahel hõõgus tuha all. Ametlik ideoloogia pidas tutsisid vaenlasteks. Aastatel 1965–1989 kasvas Rwanda SKT pidevalt umbes 5% aastas, inflatsioon oli väike ja inimesed muutusid jõukamaks. Tänu sellele vähenes ka vaenulikkus hutude ja tutside vahel. Umbes kaks kolmandikku rahvast teenis raha kohvipuude kasvatamisega. Euroopa riigid toetasid Rwandat heldelt. Aastal 1973 moodustas rahvusvaheline abi SKT-st 5%, 1991. aastal juba 22%. Suuremad rahalised toetajad olid Belgia ja Šveits, prantslased abistasid muu hulgas sõjalise väljaõppega.<ref name="raamat" />

Aastal [[1972]] toimus Burundis hutude ülestõus, tutsi võimud tapsid selle mahasurumise käigus umbes 200 000 hutut ja teist sama palju põgenes Rwandasse.<ref name="raamat" />

Eksiilis elavad tutsid tegid piiriäärsetel aladel korduvalt edutuid rünnakuid.

Kayibanda oli pärit [[Gitarama]]st ning teda toetasid eelkõige riigi kesk- ja lõunaosa inimesed. Et ta jagas ka ametikohti ainult oma lähikondlastele, tekkis vastuolu põhja ja lõuna hutude vahel ning peagi kaotas ta põhjaosas igasuguse toetuse. [[5. juuli]]l [[1973]] haarasid võimu põhjaosa ohvitserid tollase hutust kaitseministri kindralmajor [[Juvénal Habyarimana]] juhtimisel. Habyarimana jäi võimule 21 aastaks. Kayibanda suri vanglas nälga.<ref name="raamat" />

Habyarimana oli lubanud tagada tutside turvalisuse ja rünnakud neile mõneks ajaks lakkasid<ref name="raamat" />. Ta keelustas parteid ning asutas [[1975]]. aastal erakonna [[Rahvuslik-Revolutsiooniline Arenguliikumine]]<ref name="Made" />. Aastatel 1975–1991 oli Rahvuslik-Revolutsiooniline Arenguliikumine ainuke legaalne partei, kuhu pidid kuuluma kõik inimesed. Igaüks pidi kandma isikutunnistust, kus oli kirjas tema etniline päritolu ja elukoht. Elukohta ei tohtinud loata vahetada. Tutsid said ametikohti nii riiklikus kui ka erasektoris nende osakaalule vastava kvoodi järgi, segaabielusid piirati. Habyarimana sulges piiri eksiilis elavatele tutsidele. Aastatel 1983 ja 1988 valiti Habyarimana ainsa kandidaadina presidendi ametisse tagasi. Teda toetas peamiselt põhjaosa, kust ta ise pärit oli. 1980. aastate lõpus muutus riigi majanduslik olukord kohvihindade languse ja põua tõttu raskemaks.<ref name="raamat" />

Ugandas elavad tutsid astusid [[Yoweri Museveni]] loodud [[Milton Obote]] režiimi vastu võitlevasse armeesse. Kui Museveni jaanuaris [[1986]] [[Kampala]] vallutas, moodustasid umbes 3000 tutsit juba neljandiku tema armeest. Juulis 1986 teatas Museveni, et vähemalt kümme aastat Ugandas elanud tutsid saavad soovi korral automaatselt Uganda [[kodakondsus]]e.<ref name="raamat" /> Neli aastat hiljem oli ta avaliku pahameele tõttu sunnitud oma lubaduse tühistama<ref name="film" />. Rwanda naabermaades elas selleks ajaks umbes 700 000 tutsit. Eksiilis elavad tutsid nõudsid õigust koju tagasi pöörduda, kuid Habyarimana vastas, et maa on niigi üleasustatud. Aastal [[1987]] asutati Kampalas [[Rwanda Isamaarinne]], mis seadis oma eesmärgiks lisaks tagasipöördumisõigusele demokraatliku reformi Rwandas. 30. septembril [[1990]] deserteerus Uganda armeest umbes 4000 tutsit koos relvadega. Nende juhiks sai Uganda armeest erru saadetud kindral [[Fred Rwigyema]]. Üks Uganda tutside liidritest oli ka [[Paul Kagame]], kes oli 1961. aastal nelja-aastaselt koos perega oma kodukohast [[Gitarama]]st lahkunud.<ref name="raamat" />

===Kodusõda ja genotsiid===
{{vaata|Rwanda kodusõda}}
{{vaata|Rwanda genotsiid}}
[[Pilt:Rwandan Genocide Murambi bodies.jpg|pisi|Ohvrite säilmed [[Murambi tehnikakool]]is]]
Kodumaatud põgenikud otsustasid jõuga Rwandasse tagasi pöörduda. 1. oktoobril 1990 tungisid Isamaarinde väed Rwandasse. Algas [[Rwanda kodusõda|kodusõda]]. Rünnak ei olnud esialgu eriti edukas; vägesid juhtinud Rwigyema sai kohe surma.<ref name="raamat" />

Juunis [[1991]] tegi Habyarimana opositsiooni ja lääne üldsuse survel põhiseaduses muudatused, millega lõpetati ainupartei võim. Aprillis [[1992]] moodustas ta koalitsioonivalitsuse.<ref name="raamat" />

Osalt seetõttu, et Rwanda paiknes prantsuskeelse ja ingliskeelse Aafrika piiril, pidas Prantsusmaa riiki oma huvisfääri kuuluvaks. Habyarimana palus prantslastelt abi, teatades, et tutsid tahavad monarhiat taastada. Lisaks prantslastele sai Habyarimana abivägesid ka Belgialt ja oma liitlaselt [[Mobutu Sese Seko]]lt Sairis. Aastal 1991 koosnes tema armee 28 000 mehest. Prantslased õpetasid sõdureid välja ja tarnisid relvi, muu hulgas vahendades relvalepinguid [[Egiptus]]e ja [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigiga]]. Relvadele kulutati umbes 100 miljonit USA dollarit, millest suurem osa oli rahvusvaheline majanduse edendamiseks mõeldud abi.<ref name="raamat" />

1991. aastal sai Isamaarinde juhiks Paul Kagame, kes oli vahepeal USAs väljaõpet saanud. 1992 sõlmiti relvarahu.<ref name="raamat" />

Rwandas hakkas organiseeruma äärmuslaste grupp, mille liikmed ei olnud nõus Habyarimana kokkuleplusega. Asutati liikumine [[Vabariigi Kaitsmise Koalitsioon]]. Organisatsioon oli poolsalajane ja valmistas ette "tutside ohu" kõrvaldamist. Vaenu õhutati muu hulgas meedias, eriti ajalehes [[Kangura]]. Augustis [[1993]] kirjutas Habyarimana lääne survel alla [[Arusha rahulepe|Arusha kokkuleppele]], nõustudes muu hulgas demobilisatsiooniga. Oktoobris 1993 rööviti ja tapeti Burundi esimene hutust president [[Melchior Ndadaye]]; see vallandas massilise verevalamise. Umbes 300 000 hutut põgenes Rwandasse. Burundi sündmused kinnitasid hutu ekstremistide veendumust, et tutsid tahavad kõikjal võimu haarata. Tutsivastast propagandat tõhustati. Armeejuht kolonel Bagosora juhtis ettevalmistusi rünnakuks. Rahvale jagati relvi ja korraldati sõjalist väljaõpet. Jaanuarist 1993 kuni märtsini 1994 importis Rwanda üle poole miljoni [[matšeete]]. Rajati varjatud relvalaod, kuhu koguti [[tulirelv]]i, matšeetesid, [[granaat (lõhkekeha)|granaat]]e ja [[kirves|kirveid]]. Koostati vaenlaste nimekirju.<ref name="raamat" />

[[ÜRO]] saatis Rwandasse oma rahuvalveväed [[UNAMIR]]i, umbes 2500 meest [[Roméo Dallaire]]'i juhtimisel. Vägedel oli puudulik väljaõpe ning puudus nii varustusest kui ka rahast. Dallaire teadis massimõrva ettevalmistustest ja palus abi, kuid lisajõu saatmist ei peetud võimalikuks.<ref name="raamat" />

Üleminekuvalitsus pidi varasemate plaanide järgi ametisse astuma jaanuaris 1994, kuid Habyarimana venitas, osalt ka äärmuslaste survel. [[6. aprill]]il [[1994]] osales Habyarimana [[Dar es Salaam]]is ühepäevasel Aafrika tippkohtumisel. Kuigi ta tavaliselt vältis pimedas lendamist, otsustas ta seekord veel samal hilisõhtul tagasi lennata. Ta pakkus küüti ka Burundi presidendile [[Cyprien Ntaryamira]]le. Tema lennuk Falcon oli kingitus president [[François Mitterrand|Mitterrandilt]] ja selle meeskonna moodustasid kolm prantslast. Lennuki pardal oli ka valitsusliikmeid. Umbes kell 20.15 hakkas lennuk [[Kigali lennujaam|Kigali lennuväljale]] maanduma, kui seda tabas kaks [[rakett]]i. Kõik lennuki pardal olnud inimesed hukkusid.<ref name="raamat" />

Vallandus tapmine. Esimesena tapeti kõrgetel positsioonidel mõõdukad hutud, nende seas peaminister [[Agathe Uwilingiyimana]] ja kümme teda kaitsnud Belgia rahuvalvesõdurit. Üleskutsed raadios andsid teada, et tutside tapmine on iga õige hutu kohustus. Inimesed otsisid varju [[Kirik (pühakoda)|kirikutest]], kuid suured rahvakogunemised tegid tapmise ainult lihtsamaks. Koguneti ka koolidesse ja haiglatesse. Ohvrite ainukesed relvad olid kivid. Palju inimesi tapeti jõe ääres, sest seal oli laipadest kerge lahti saada. [[Kagera]] jõe vool viis [[Victoria järv]]e umbes 40 000 surnukeha. Oma riigi kodanikke evakueerima saabunud Prantsusmaa lennukid viisid Euroopasse varjule ka Habyarimana perekonna ja teised genotsiidi planeerimise liidrid, mõrvatud peaministri viis last seevastu jäeti maha. Rahuvalvejõud olid jõuetud, sest lisaks ressursipuudusele polnud neil ka õigust sekkuda. Belgia otsustas pärast sõdurite tapmist oma väed ära kutsuda. Et belglased moodustasid vägede selgroo, otsustas ÜRO missiooni katkestada, jättes alles vaid paarsada inimest abioperatsioonide koordineerimiseks.<ref name="raamat" />

Genotsiidi käigus tapeti vähemalt 800 000 tutsit ja 50 000 hutut.<ref name="raamat" />

Isamaarinde väed edenesid pikkamööda põhjast lõuna poole. Nad vallutasid esialgu idaosa, kust hutud põgenesid [[Tansaania]]sse. Aprilli lõpus ületas ühe päevaga piiri umbes veerand miljonit hutu pagulast. See äratas ka lääneriikide tähelepanu ja alustati massiivset abioperatsiooni.<ref name="raamat" />

[[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s vaieldi samal ajal selle üle, kas ikka on tegemist [[genotsiid]]iga, ja kas abijõudude saatmine on vältimatu. [[8. juuni]]l 1994 otsustati moodustada Unamir 2. Enne ÜRO plaanide jõustumist otsustas aga sekkuda Prantsusmaa, kes tahtis iga hinna eest ära hoida Isamaarinde pääsemise võimule. Prantsusmaa sai ÜRO Julgeolekunõukogult mandaadi ja saatis Rwandasse 2500 meest, kes ületasid Kongo DV piiri [[Bukavu]] juures [[23. juuni]]l 1994. Dallaire oli prantslaste operatsiooni vastu. Hutud tervitasid prantslasi päästjatena.<ref name="raamat" />

[[4. juuli]]l 1994 vallutasid Isamaarinde väed Kigali ja tungisid edasi lääne suunas. Hutud põgenesid massiliselt üle Sairi piiri. Prantsuse vägede kaitse all pääsesid põgenema paljud genotsiidi korraldajad. Lääneriigid nimetasid genotsiidis osalenute kogunemist põgenikelaagritesse ajaloo suurimaks humanitaarkatastroofiks. [[18. juuli]]l 1994 kuulutas Paul Kagame kodusõja lõppenuks. Järgmisel päeval vannutati ametisse rahvusliku ühtsuse valitsus.<ref name="raamat" />

Novembris 1994 asutas [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] [[Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal|Rwanda Rahvusvahelise Kriminaaltribunali]]. Tribunal on siiani süüdi mõistnud mõnikümmend inimest.

===Konflikt Sairiga===
Sairi põgenenud hutu äärmuslased jätkasid rünnakuid üle Rwanda piiri. Aastal [[1996]] sisenesid Rwanda väed [[Sair]]i, et toetada koos Uganda vägedega [[Laurent Kabila]] juhitavaid mässulisi president [[Mobutu Sese Seko]] vastu. Kui hiljem selgus, et ka Kabila toetas hutusid, asus Rwanda toetama mässulisi, kes olid huvitatud Kabila kukutamisest. Rwanda osalus Kongo sõjas äratas rahvusvahelist pahameelt ja riik jäeti ka välisabist ilma. Aastal 2002 sõlmiti rahuleping, millega Rwanda viis oma väed Kongost välja ja hutu mässulistelt võeti relvad.<ref name="Brithist" />

===2000. aastad===
Aastal 2000 astus tagasi alates 1994. aastast president olnud [[Pasteur Bizimungu]] ja [[Paul Kagame]] sai presidendiks.<ref name="Brithist" />

Aastal 2003 võeti vastu uus [[Rwanda põhiseadus|põhiseadus]] ja peeti esimesed demokraatlikud mitmeparteilised valimised. Kagame valiti presidendi ametisse tagasi. Ta valiti suure häälteenamusega tagasi ka 2010. aastal.<ref name="Brithist" />

Aastal 2006 viidi läbi haldusreform, millega asendati senised 12 provintsi viie provintsiga. Samal aastal kustutasid [[Maailmapank]] ja [[IMF]] osa Rwanda võlgadest.
Aastal 2007 sai Rwanda Aafrika Liidu liikmeks.<ref name="Brithist" />

==Kultuur==
Rwandas elavatel rahvastel on ühine kultuuripärand. [[Muusika]]l, [[tants]]ul ja [[käsitöö]]l on traditsiooniliselt oluline roll. Laulu ja tantsu abil on kujutatud nii vaprust võitluses, jahiõnne kui ka humoorikaid vahejuhtumeid.

===Muusika ja tants===
[[Pilt:Intore.jpg|pisi|''[[Intore]]''-tantsijad]]
Muusika- ja tantsutraditsioon on omavahel läbi põimunud. Laulude ja tantsude saateks mängitakse [[harf]]iga sarnanevat kaheksa keelega pilli ''[[lulunga]]''<nowiki>'</nowiki>t. Pidulikumate tantsude saateks mängib 7–9 [[trumm]]ist koosnev orkester.<ref name="tour" />

Aastal [[1974]] asutati [[Rwanda rahvusballett]] (Urukerereza), mis hoiab elus ruandade tantsu-, laulu- ja pillimängutraditsiooni. Seda peeti 1980. aastate lõpus maailma parimaks folktrupiks.<ref name="folk" />

Tantsuetteaste koosneb enamasti mitmest osast. Rohust parukatega ja [[oda]]dega mehed esitavad traditsioonilist kangelaste tantsu ''[[intore]]''. Tantsijad kujutavad lahingust saabuvaid võidukaid kangelasi, kes kirjeldavad jõuliste liigutuste ja verd tarretama panevate karjatuste abil lahingu käiku. Intore on tvaade, hutude ja tutside ühine tants, mis kirjeldab vastupanu ühisele vaenlasele.<ref name="intore" /> Tänaseni on elus sajandeid tagasi loodud tantsutrupp Intore, mis omal ajal esines ainult kuninglikus õukonnas. Praegu korraldab trupi etteasteid Butares asuv Rahvusmuuseum.<ref name="tour" />

''[[Umushagiriro]]'' on naiste tants, mille sujuv koreograafia kujutab loomade graatsilist liikumist. ''[[Ukurambagiza]]'' on flirtiv peibutustants, milles osalevad mehed ja vallalised naised.<ref name="Ballet" />

''[[Ikinimba]]'' on muusika ja tants, mis jutustab möödunud aegade kangelastest ja kuningatest.

Traditsiooniline [[trumm]] on õõnsast puutüvest ja loomanahast valmistatud ''[[ingoma]]''.<ref name="ingoma" />

Kirikulaul esindab moodsamat laulutraditsiooni.<ref name="tour" />

[[Popmuusika]]t mõjutavad rahvusvahelised trendid, kõige rohkem mõjutusi on saadud Ida-Aafrika, Kongo ja Ameerika muusikast. Levinuim stiil on [[hiphop]]. Rwanda tuntumate lauljate seas on [[Simon Bikindi]] ja [[Jean-Paul Samputu]].

===Käsitöö ja kujutav kunst===
[[Pilt:Igiseke.jpg|pisi|püsti|Punutud anum]]
Eelkõige maal on säilinud traditsioonilised [[käsitöö]]oskused. Tegeldakse [[keraamika]], [[korvipunumine|korvipunumise]], [[puunikerdus]]te ja [[maalikunst]]iga.<ref name="tour" />

Ainulaadne Rwandale omane kunstivorm on ''[[imigongo]]'', [[lehmasõnnik]]ust ja pigmentidest puitplaadile tehtud spiraalsed või geomeetrilised mustrid.<ref name="imigongo" />

Keraamikaga on traditsiooniliselt tegelenud eelkõige tvaad. Nad hankisid [[savi]] peamiselt riigi idaosa rabadest. Rahvusparkide ja kaitsealade loomise käigus aeti tvaad oma ajaloolistelt asualadelt välja. Nende savileiukohad jäid aga valdavalt Akagera rahvuspargi alale ja seetõttu jäid nad oma tooraineallikast ilma.

===Ehituskunst===
Ruandade traditsioonilised eluasemed (''[[nyakatsi]]''<nowiki>'</nowiki>d) olid ringi- või ruudukujulise põhiplaaniga pinnasest ja rohust ehitatud majakesed.

Aastal 2008 algatas valitsus ulatusliku uute majade ehitamise kampaania,<ref name="focus" /> mille käigus plaaniti hiljemalt 2011. aasta esimese poole jooksul algelised elamud täielikult uutega asendada. Sügisel 2010 oli alles ligi 71 000 ''nyakatsi''<nowiki>'t</nowiki>. Kampaania raames aidati inimestel ehitusmaterjale hankida ja korralikud majad ehitada.<ref name="minaloc" /> Hiljem pikendati programmi 2011. aasta lõpuni. Kampaania maksis üle 6,5 miljardi frangi.<ref name="nyakatsi" />

Rwandas ei ole ühtki [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat mälestist.

===Kirjandus===
Ruandade kirja pandud lugude traditsioon on võrdlemisi noor. [[Luuletus]]i ja [[rahvajutt]]e on põlvest põlve suuliselt edasi antud. Häid lugude jutustajaid peetakse suure au sees.

Rwanda tuntumaid kirjamehi ja rahvakultuuri uurijaid oli [[Alexis Kagame]]. Tänapäeva kirjanikest on tuntumad [[Benjamin Sehene]], [[Saverio Naigiziki]], [[Gilbert Gatore]], [[Anicet Karege]], [[Yolande Mukagasana]], [[Scholastique Mukasonga]]. Nad kõik on kirjutanud eelkõige prantsuse keeles. Ruandakeelseid teoseid on ilmunud väga vähe.

===Toidukultuur===

Ruandade põhitoiduainete hulgas on [[banaan]]id, [[kaunviljad]], [[bataat]], [[kartul]], [[jahumaniokk]], [[mais]], [[hirss]], [[riis]], [[sorgo]], [[maapähkel]]. Süüakse ka [[avokaado]]t, [[mango]]t ja [[papaia]]t. Tvaade ja hutude menüü on traditsiooniliselt koosnenud peamiselt taimsetest toiduainetest. Karjapidajatest tutsid tarbisid rohkem piimatooteid. [[Liha]] on väga harva söödud. Ka karjakasvatajad ei söönud liha sageli, sest loomad olid pigem staatusesümbol ja jõukuse märk ning neid ei raatsitud tappa. Järvede lähedal süüakse rohkem [[kala]], eriti [[tilaapia]]t.<ref name="customs" />

Rwanda elanikud on maailma suurimate banaanisööjate hulgas. Banaane kuivatatakse ja võidakse seejärel [[hapendamine|hapendada]]. Neist tehakse ka [[õlu]]t. Maisi keedetakse ja röstitakse või valmistatakse ''[[ugali]]''<nowiki>'</nowiki>t, mis on veega keedetud maisipuder. Manioki tõid ruandade söögilauale belglased 1930. aastatel. Lisaks juurtele süüakse ka manioki lehti. Valminud manioki juured säilivad mullas kaua ja võivad saagikoristust oodata, seetõttu hoitakse neid tihti varuks ootamatu nälja puhuks. Maniokist tehakse muu hulgas [[jahu]], millest küpsetatakse [[leib]]a. Kuivatatud kalaga serveeritakse purustatud maniokilehtedest tehtud ''[[isombe]]''<nowiki>'</nowiki>t. ''[[Ibihaza]]'' on [[kõrvits]]ast ja [[oad|ubadest]] valmistatud roog. Riisi süüakse palju, see sobib ka pidulikumaks eineks.<ref name="customs" />

''[[Ikinyiga]]'' on pudrutaoline pasta, mida tehakse pähklitest; ''[[umustima w’uburo]]'' on hirsijahust tehtud puder.<ref name="therwandancook" />

Lihavaese dieedi puhul võib tekkida [[Valgud|valgupuudus]]. Asulates süüakse rohkem liha kui maal. Süüakse kitse-, looma-, kana-, lambaliha.<ref name="customs" />

Õlle pruulimine on laialt levinud. Õlu on tähtis jook ka tseremooniate ja rituaalide juures. Muu hulgas banaanide ja sorgo kääritamise teel valmistatakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke, sealhulgas ''[[urwagwa]]-''nimelist õlut. ''[[Ubuki]]'' on kääritatud [[mesi|meest]] valmistatud jook.<ref name="Ubuki" /> Naised joovad alkoholi harva.<ref name="customs" />

===Pühad===
Rahvalike tähtpäevade ja pühadena peetakse nii rahvusvaheliselt tähistatavaid pühi kui mälestatakse ka rahva ajaloos olulisi päevi. Rwandas on 11 riiklikku püha:<ref name="pühad" />

* 1. jaanuar – [[uusaasta]]
* 1. veebruar – kangelaste päev
* [[suur reede]]
* 7. aprill – genotsiidi mälestuspäev
* 1. mai – tööpüha
* 1. juuli – rahvuspüha, iseseisvuspäev
* 4. juuli – vabanemispüha, genotsiidi lõppemise päev
* 15. august – [[Maarja uinumispüha]]
* [[‘Īd al-Aḑḩā]]
* 25. detsember – [[esimene jõulupüha]]
* 26. detsember – [[teine jõulupüha]]

Genotsiidi mälestuspäevale järgnevat nädalat tähistatakse leinanädalana. [[Ramadaan]]i lõppu tähistavat [[‘Īd al-Fiţr]]it peetakse vastavalt Rwanda muslimiorganisatsiooni seatud kalendrile.

===Keeled===
Rahvuskeel on [[bantu keeled|bantu keelte]] hulka kuuluv [[ruanda keel]]. Ametlikud keeled on ruanda, [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel]].<ref name="konst" />

Eelkõige kaubanduses kasutatakse ka [[suahiili keel]]t.

==Sport==
[[Pilt:Main stadium Kigali - Flickr - Dave Proffer.jpg|pisi|Kigali staadion]]
Rwanda traditsioonilised võistlused olid rammukatsumised pidustuste puhul. Võisteldi muu hulgas [[maadlus|maadlemises]], [[kõrgushüpe|kõrgushüppes]], [[vibulaskmine|vibulaskmises]] ja piigiheitmises läbi liikuva rõnga.<ref name="brit" />

[[Suveolümpiamängud]]el on Rwanda võistkond osalenud seitse korda, kuid medaleid võitnud ei ole. [[Taliolümpiamängud]]el Rwanda osalenud ei ole.

Rwanda sportlane [[Jean de Dieu Nkundabera]] võitis [[2004. aasta paraolümpiamängud]]el [[Ateena]]s pronksmedali [[ratastoolisõit|ratastoolisõidus]].<ref name="goliath" />

Populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. [[Rwanda jalgpallikoondis]] Aafrika tugevamate hulka ei kuulu. Levinud on ka [[võrkpall]], [[kergejõustik]] ja [[korvpall]].<ref name="brit" />

==Vaata ka==
* [[2018. aasta Rwanda parlamendivalimised]]

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Britannica">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/514402/Rwanda/ Encyclopædia Britannica]</ref>
<ref name="muld">[http://www.africa.upenn.edu/NEH/rwgeography.htm East Africa Living Encyclopedia]</ref>
<ref name="blcrwanda">{{Netiviide |url=http://geography.about.com/library/cia/blcrwanda.htm |pealkiri=Geography Rwanda |vaadatud=2012-03-04 |arhiivimisaeg=2012-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120117214217/http://geography.about.com/library/cia/blcrwanda.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="nationmaster">[http://www.nationmaster.com/graph/geo_lan_bou_bor_cou-geography-land-boundaries-border-countries Land boundaries], Nationmaster.com</ref>
<ref name="rank">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |pealkiri=Country Comparison, CIA The World Factbook |vaadatud=2012-03-03 |arhiivimisaeg=2014-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Gazetteer">{{Netiviide |url=http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-184&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500 |pealkiri=World Gazetteer |vaadatud=2013-06-30 |arhiivimisaeg=2013-06-30 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130630163103/http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-184&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500 |url-olek=töötab }}</ref>
<ref name="Pic">[http://books.google.ee/books?id=Rfjw_5JL0DsC&printsec=frontcover&dq=rwanda+in+pictures&hl=et#v=onepage&q=rwanda%20in%20pictures&f=false Rwanda in Pictures]</ref>
<ref name="Geology">{{Netiviide |url=http://www.uoguelph.ca/~geology/rocks_for_crops/43rwanda.PDF |pealkiri=Geology |vaadatud=2012-03-16 |arhiivimisaeg=2012-06-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120616080359/http://www.uoguelph.ca/~geology/rocks_for_crops/43rwanda.PDF |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="nationmaster2">[http://www.nationmaster.com/country/rw-rwanda/geo-geography NationMaster]</ref>
<ref name="nilebasin">[https://web.archive.org/web/20150416011844/http://nileis.nilebasin.org/content/rwanda Rwanda]. Nile Information System</ref>
<ref name="water">[http://www.rema.gov.rw/soe/chap7.pdf Water and Wetland Resources]</ref>
<ref name="climate">[http://www.rdb.rw/about-rwanda/geography.html About Rwanda > Geography]</ref>
<ref name="gov">[http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/2861.htm Background Note: Rwanda]</ref>
<ref name="õigus">[http://www.hrw.org/sites/default/files/reports/rwanda0708_1.pdf Law and Reality]</ref>
<ref name="RDBInfopack">[http://www.rdb.rw/uploads/tx_sbdownloader/RDBInfopack2010_2011Web_01.pdf Infopack]</ref>
<ref name="grandslacs">[http://www.grandslacs.net/doc/2816.pdf Census results]</ref>
<ref name="statistics">[http://www.statistics.gov.rw/ Statistics]</ref>
<ref name="CIApopulation">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html?countryName=Rwanda&countryCode=rw&regionCode=af&rank=73#rw |pealkiri=CIA World Factbook |vaadatud=2012-03-03 |arhiivimisaeg=2012-05-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120515065609/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html?countryName=Rwanda&countryCode=rw&regionCode=af&rank=73#rw |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="CIA">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rw.html |pealkiri=CIA World Factbook |vaadatud=2012-03-03 |arhiivimisaeg=2020-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200516135336/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rw.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Armutsbekämpfung">[http://www.dw.de/dw/article/0,,4471535,00.html Drei-Kind-Politik zur Armutsbekämpfung?]</ref>
<ref name="hdrstats">[http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/RWA.html UNDP Country Profile: Human Development Indicators]</ref>
<ref name="apps">[http://apps.who.int/ghodata/?vid=61370 Global Health Observatory Data Repository]</ref>
<ref name="engin">[http://www.engineeringnews.co.za/article/rwanda-2012-03-16 Rwanda seeks foreign backing for $6bn energy expansion]</ref>
<ref name="rdbeconomy">[http://www.rdb.rw/about-rwanda/economy.html RDB]</ref>
<ref name="customs">[http://books.google.co.uk/books?id=g0FC40EQujwC&pg=PA81#v=onepage&q&f=false Culture and customs of Rwanda]</ref>
<ref name="Ratio">[https://web.archive.org/web/20171219060458/http://www.ratio-magazine.com/201108243993/Rwanda/Rwanda-More-Mining-Investments-After-Introduction-of-Mineral-Certification.html Rwanda: More Mining Investments After Introduction of Mineral Certification?] Ratio-Magazine.com, 24 Aug 2011</ref>
<ref name="thee">[http://www.theeastafrican.co.ke/business/Rwanda+seeks+US+dollars+5b+for+energy+projects+/-/2560/1358592/-/chwo08z/-/ Rwanda seeks $5b for energy projects]</ref>
<ref name="evwind">[http://www.evwind.es/noticias.php?id_not=5943 Rwanda inaugurates first wind power plant]</ref>
<ref name="invest">{{Netiviide |url=http://www.rdb.rw/uploads/tx_sbdownloader/Investment_opportunities_2011.pdf |pealkiri=Investment opportunities |vaadatud=2012-03-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305045523/http://www.rdb.rw/uploads/tx_sbdownloader/Investment_opportunities_2011.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="esi">[http://www.esi-africa.com/node/14271 Rusumo power will drop from 90 to 80MW]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="rdbglance">[http://www.rdb.rw/about-rwanda.html Rwanda at a glance]</ref>
<ref name="itu">[http://www.itu.int/ITU-D/ict/statistics/index.html ICT Data and Statistics (IDS)]</ref>
<ref name="iss">{{Netiviide |url=http://www.issafrica.org/AF/profiles/rwanda/Geog.html |pealkiri=Rwanda Geography |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150403054802/http://www.issafrica.org/AF/profiles/rwanda/Geog.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="BBCprofile">[http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-14093244 Rwanda profile]</ref>
<ref name="historyofcurrency">{{Netiviide |url=http://www.bnr.rw/index.php?id=207 |pealkiri=History of currency |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2014-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141223224049/http://www.bnr.rw/index.php?id=207 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="bnrfrank">{{Netiviide |url=http://www.bnr.rw/ |pealkiri=BNR |vaadatud=2012-03-11 |arhiivimisaeg=2018-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180201194700/http://www.bnr.rw/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="StockExchange">[http://www.rse.rw/ Rwanda Stock Exchange]</ref>
<ref name="newtimes_education">{{Netiviide |pealkiri=Kagame promises 12 years of free education |url=http://www.newtimes.co.rw/news/index.php?i=14335&a=31832 |vaadatud=2012-03-05 |arhiivimisaeg=2013-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131107055734/http://www.newtimes.co.rw/news/index.php?i=14335&a=31832 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="online_education">{{Netiviide |url=http://www.rwanda-online.org/rwanda-education/education-in-rwanda/ |pealkiri=Rwanda Online |vaadatud=2012-03-04 |arhiivimisaeg=2012-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120220133745/http://www.rwanda-online.org/rwanda-education/education-in-rwanda/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="haridus">{{Netiviide |url=http://www.mineduc.gov.rw/IMG/pdf/Education_Statistics_Summary.pdf |pealkiri=Ministry of Education |vaadatud=2011-10-12 |arhiivimisaeg=2011-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111012024256/http://www.mineduc.gov.rw/IMG/pdf/Education_Statistics_Summary.pdf |url-olek=töötab }}</ref>
<ref name="who">[http://www.who.int/countryfocus/cooperation_strategy/ccs_rwa_en.pdf WHO Country Cooperation Strategy, 2009–2013 Rwanda]</ref>
<ref name="Chret">Chrétien, Jean-Pierre (2003). The Great Lakes of Africa: Two Thousand Years of History. Cambridge, Mass.: MIT Press. ISBN 978-1-890951-34-4.</ref>
<ref name="Dorsey">Dorsey, Learthen (1994). Historical Dictionary of Rwanda. Metuchen, N.J.: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-2820-9.</ref>
<ref name="Prunier">Prunier, Gérard (1995). The Rwanda Crisis, 1959–1994: History of a Genocide (2nd ed.). London: C. Hurst & Co. Publishers. ISBN 978-1-85065-243-4.</ref>
<ref name="film">Bill Brummel Productions for The History Channel Film "Rwanda: Do Scars Ever Fade?"</ref>
<ref name="Shyaka">Shyaka, Anastase. "The Rwandan Conflict: Origin, Development, Exit Strategies". National Unity and Reconciliation Commission, Republic of Rwanda.</ref>
<ref name="Brithist">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/514402/Rwanda/ Britannica]</ref>
<ref name="raamat">Martin Meredith "The Fate of Africa", ISBN 1586482467, lk 485–523</ref>
<ref name="folk">[http://findarticles.com/p/articles/mi_m1083/is_8_78/ai_n6142333/ A dance of hope in Rwanda]</ref>
<ref name="intore">{{Netiviide |url=http://www.rwanda-direct.com/rwanda-intore-dancers/ |pealkiri=Intore |vaadatud=2012-03-10 |arhiivimisaeg=2010-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100405081946/http://www.rwanda-direct.com/rwanda-intore-dancers/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Ballet">{{Netiviide |pealkiri=National Ballet – Urukerereza |url=http://www.rwandagateway.org/spip.php?article211 |vaadatud=2012-03-10 |arhiivimisaeg=2012-03-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120314152054/http://www.rwandagateway.org/spip.php?article211 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="ingoma">[http://music.africamuseum.be/instruments/english/burundi/ingoma.html Ingoma]</ref>
<ref name="tour">{{Netiviide |url=http://www.rwandatourism.com/culture.htm |pealkiri=Culture. Rwanda Tourism |vaadatud=2011-07-15 |arhiivimisaeg=2011-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110715215752/http://www.rwandatourism.com/culture.htm |url-olek=töötab }}</ref>
<ref name="imigongo">{{Netiviide |pealkiri=Imigongo |url=http://www.access-rwanda-safaris.com/rwanda-info/art-of-imigongo/ |vaadatud=2012-03-10 |arhiivimisaeg=2012-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120815122946/http://www.access-rwanda-safaris.com/rwanda-info/art-of-imigongo/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="focus">{{Netiviide |pealkiri=Nyakatsi eradication moves 125,000 people into decent housing |url=http://focus.rw/wp/2011/05/nyakatsi-eradication-moves-125000-people-into-decent-housing/ |vaadatud=2012-03-10 |arhiivimisaeg=2011-05-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110509001838/http://focus.rw/wp/2011/05/nyakatsi-eradication-moves-125000-people-into-decent-housing/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="minaloc">{{Netiviide |url=http://www.minaloc.gov.rw/fileadmin/documents/Minaloc_Documents/ToRs%20Nyakatsi%20eradication%20signed%20dec%202010.pdf |pealkiri=Terms of reference guiding the campaign |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402113402/http://www.minaloc.gov.rw/fileadmin/documents/Minaloc_Documents/ToRs%20Nyakatsi%20eradication%20signed%20dec%202010.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="nyakatsi">{{Netiviide |url=http://focus.rw/wp/2011/10/last-people-to-vacate-nyakatsi-by-december/ |pealkiri=Last people to vacate Nyakatsi by December |vaadatud=2011-10-15 |arhiivimisaeg=2011-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111015005313/http://focus.rw/wp/2011/10/last-people-to-vacate-nyakatsi-by-december/ |url-olek=töötab }}</ref>
<ref name="therwandancook">{{Netiviide |url=http://www.therwandancook.com/rwandan-different-types-of-rwandan-cuisines/ |pealkiri=Different types of Rwandan Cuisines  |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402234016/http://www.therwandancook.com/rwandan-different-types-of-rwandan-cuisines/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Ubuki">[http://books.google.co.uk/books?id=lNzPUpBW5UcC&pg=PA19#v=onepage&q&f=false Hutu and Tutsi]</ref>
<ref name="pühad">{{Netiviide |pealkiri=Sudan and Rwanda public holidays |url=http://sudan.embassy.gov.rw/content/view/42/97/ |vaadatud=2012-03-10 |arhiivimisaeg=2012-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120313155356/http://sudan.embassy.gov.rw/content/view/42/97/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="brit">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/514402/Rwanda/281199/Sports-and-recreation Encyclopædia Britannica]</ref>
<ref name="goliath">[http://www.paralympic.org/ipc_results/results.php?competition=2004PG&gender=m&sport=athletics&discipline=&event=800%20m&eclass=T46 Men's 800&nbsp;m T46]</ref>
<ref name="nations">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Rwanda.html Encyclopedia of the Nations]</ref>
<ref name="EEE">EE 15. köide, lk 500</ref>
<ref name="nyungwe">{{Netiviide |url=http://www.nyungwe.org/species.cfm |pealkiri=Species Present in Nyungwe Forest |vaadatud=2012-03-08 |arhiivimisaeg=2012-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121013161504/http://www.nyungwe.org/species.cfm |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="konst">{{Netiviide |url=http://www.rwandahope.com/constitution.pdf |pealkiri=Constitution of the Republic of Rwanda |vaadatud=2012-03-03 |arhiivimisaeg=2017-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703053137/http://www.rwandahope.com/constitution.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="EEEE">EE 15. köide, lk 501</ref>
<ref name="rura">[http://www.rura.gov.rw/docs/RURA/%5BRwanda_power_situation%5D.pdf Power supply overview]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="bbc">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/8672889.stm Apprentice adviser Nick Hewer's Rwanda mission]</ref>
<ref name="health">{{Netiviide |url=http://www.moh.gov.rw/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=27&Itemid=27 |pealkiri=Health Indicators |vaadatud=2012-03-03 |arhiivimisaeg=2012-02-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120210151311/http://www.moh.gov.rw/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=27&Itemid=27 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="7sOSV">{{Netiviide |pealkiri=Nymphaea thermarum |url=http://www.kew.org/plants-fungi/Nymphaea-thermarum.htm |vaadatud=2012-03-08 |arhiivimisaeg=2010-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100523083311/http://www.kew.org/plants-fungi/Nymphaea-thermarum.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Made">Tiit Made "Rahvusvahelised suhted", ISBN 9985681185</ref>
<ref name="dN9Kd">IUCN-i Punane nimestik</ref>
<ref name="WnJPP">[http://www.mhc.gov.rw/services/the-constitution-of-the-republic-of-rwanda-of-june-2003.html Rwandan Constituion]</ref>
<ref name="RHdez">[http://www.ipu.org/wmn-e/suffrage.htm Women's suffrage]</ref>
<ref name="ACmuw">{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10659-eesti-riigipeale-andsid-volikirjad-rwanda-kuveidi-etioopia-ja-jordaania-suursaadikud/index.html |pealkiri=Eesti riigipeale andsid volikirjad Rwanda, Kuveidi, Etioopia ja Jordaania suursaadikud |vaadatud=2015-09-01 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305203557/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10659-eesti-riigipeale-andsid-volikirjad-rwanda-kuveidi-etioopia-ja-jordaania-suursaadikud/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="y6QVl">[http://www.esi-africa.com/node/14213 Subsidised power for Rwanda]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="FDHW9">[http://www.theeyemw.com/sisters_of_rwanda.php The Eye Magazine]</ref>
}}

== Välislingid ==
*[http://www.gov.rw/ Rwanda valitsuse koduleht]
*[http://www.rwandaparliament.gov.rw/ Rwanda Parliament]
*[http://www.state.gov/p/af/ci/rw/ US State Department – ''Rwanda'']
*[http://www.africa.upenn.edu/Country_Specific/Rwanda.html Rwanda] Penn State University
*[https://discover.rw Discover Rwanda]

{{Rahvaste Ühendus}}
{{Aafrikariigid}}

{{koord |type=country |region=RW}}
{{B-klassi artikkel}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aafrika maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:Rwanda| ]]