Ruggiero Giovannelli
Ruggiero Giovannelli (snd 1560, surnud 7. jaanuaril 1625) oli Itaalia hilisrenessansi ja varabaroki helilooja. Ta oli Rooma koolkonna esindaja ja Giovanni Pierluigi da Palestrina järglane Rooma Püha Peetruse kirikus.
Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]
Giovannellit on peetud Palestrina õpilaseks, kuid tõendid selle kohta puuduvad. Enne Peetri kirikus tegutsema asumist oli ta tegev olnud mitme väiksema kiriku juures. 1594. aastal võttis ta Palestrinalt tööjärje üle Peetruse katedraali Cappella Giulias ja alates 1599. aastast oli ta Capella Sistina laulja ja kapellmeister. Ta töötas Roomas kuni oma surmani 1625. aastal.[1]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Arvukate muusikaliselt pigem konservatiivses laadis vaimulike kooriteoste kõrval kirjutas Giovannelli kergemat repertuaari, nagu motette, madrigale, villanella 'sid ja canzonetta 'sid, milles ilmneb küll Palestrina mõju, kuid milles võib leida ka helilooja omaenda stiili ja muusikalise keele otsinguid, nii et kindlasti oli loojana enamat kui vaid oma õpetaja epigoon.
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Erinevates allikates erinevad tema teoste loetelud, olles sageli ka lünklikud. Trükistest teatakse vähemalt kolme viiest hääleraamatust koosnevat viie- kuni kaheksahäälsete motettide ja kolmehäälsete canzonetta 'de kogumikku 1592. aastast; "Villanelle a 3 voci" (1593); "Misse" (1593); "Motetti" (1594); "Madrigale" (1586); viiehäälse muusika kogumikku 1599. aastast; "Vilanelle a 5 voci" (1608). Vatikani raamatukogus leidub käsikirjades tema missasid, motette ja psalme, nende hulgas üks "Miserere" neljale ja kaheksale häälele, samuti üks kaheksale häälele Palestrina madrigali "Vestiva i colli" materjalil kirjutatud missa. Üksikuid Giovannelli madrigale leidub Girolamo Scotto ja Pierre Phalese'i muusikakogumikes; motette ja psalme Fabio Costantini ja Karl Proske koostatud väljaannetes.