Rosetta (kosmoseaparaat)

Allikas: Vikipeedia
Rosetta (kosmoseaparaat)
Rosetta and Philae at comet (11206660686).jpg
Rosetta ja Philae.
Organisatsioon ESA
Stardi aeg 2. märts 2004
Kanderakett Ariane 5
Stardikompleks Guajaana kosmosekeskus
Missiooni kestus 12 aastat 6 kuud 28 päeva
Lõpetas tegevuse 30. september 2016
COSPAR ID 2004-006A
SATCAT 28169
Mass 165 kg
Suurused 2,8 × 2,1 × 2 m
Võimsus 850 W

Rosetta oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ehitatud kosmosesond komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko (67P) üksikasjalikuks uurimiseks. Rosetta viidi orbiidile ümber komeedi ning maandur Philae laskus komeedi pinnale. Rosetta viidi avaruumi 2. märtsil 2004 raketiga Ariane 5 ning jõudis komeedi juurde 6. augustil 2014. Maandur Philae laskus komeedi pinnale 12. novembril 2014.

Rosetta missioon otsustati lõpetada 2016. aastal, kui kogutud andmed viitasid sellele, et komeet suundub Jupiteri orbiidi poole ja sondi päikesepatareid ei suuda seetõttu piisavalt elektrit toota[1]. Missioon lõppes 30. septembril 2016, kui ESA insenerid kukutasid sondi komeedi pinnale[1]. Sond jätkas info kogumist kokkupõrkeni ja Rosetta kogutud info analüüs võtab aega aastaid[2].

Ettevalmistused[muuda | muuda lähteteksti]

Komeedi detailse uurimise plaane hakati kavandama pärast Halley komeedi külaskäiku 1986. aastal. Esmane plaan tuua mõnelt komeedilt proov osutus liialt kalliks. 1993. aastal jäädi plaani juurde uurida lähedalt komeeti ning luua robot, mis suudaks laskuda komeedi pinnale. Kavas oli lennutada Rosetta 12. jaanuaril 2003 komeedi 46P/Wirtanen juurde, aga start lükkus edasi detsembris 2002 ebaõnnestunud raketi Ariane 5 stardi tõttu. Rosetta startis 2. märtsil 2004 7:17 GMT Guajaana kosmodroomilt.

Lend[muuda | muuda lähteteksti]

  • Start -- 2. märts 2004
  • Kiirendamine Maa gravitatsiooni toel -- 4. märts 2005.
  • Kiirendamine Marsi gravitatsiooni toel -- 25. veebruar 2007.
  • Teine kiirendamine Maa gravitatsiooni toel -- 13. november 2007.
  • Möödumine asteroidist Steins -- 5. september 2008.
  • Kolmas kiirendamine Maa gravitatsiooni toel -- 13. november 2009.
  • Möödumine asteroidist Lutetia -- 10. juuli 2010.
  • Uinunud olekus lend -- 8. juuni 2011 - 20. jaanuar 2014.
  • Manöövrid komeedile lähenemiseks -- 7. mai - 6. august 2014.
  • Rosetta komeedi orbiidil -- alates 6. augustist 2014.
  • Komeedi kaardistamise algus -- 10. september 2014.
  • Philae laskumine komeedi pinnale -- 12. november 2014.
  • Rosetta planeeritud kokkupõrge komeediga. Missiooni lõpp -- 30. september 2016.

Kosmoseaparaat[muuda | muuda lähteteksti]

Rosetta mõõtmed olid 2,8 m x 2,1 m x 2,0 m, päikesepaneelide kogupindala 64 m², sideantenni diameeter 2,2 m, kaal 2900 kg, sellest aparatuur 165 kg. Laskumismooduli Philae mõõtmed olid umbes 1 m x 1 m x 1 m, kaal 100 kg. Rosetta orbiidi kõrgus oli umbes 30 km, Philae laskus komeedile umbes seitse tundi.

Instrumendid[muuda | muuda lähteteksti]

Rosetta orbitaaljaamal oli 11 aparaati/seadet komeedi vaatlemiseks ja sondeerimiseks ultravioletis, nähtavas valguses, soojuskiirguse piirkonnas, raadiolainete abil, tolmu analüsaatorid.

Seadmed maandumismoodulis Philae[muuda | muuda lähteteksti]

  • APXS - alfaosakeste röntgenspektromeeter komeedi pinnaehituse uurimiseks
  • ÇIVA - komeedi tuuma infrapuna ja nähtava valguse analüüsiseade
  • ROLIS - Rosetta maanduri kujutissüsteem, talletas maandumist ja teeb panoraamfotosid suurusega 1024x1024 pikslit
  • CONSERT - komeedi tuuma sondeerimiseksperiment raadiolainetega komeedi sisestruktuuri uurimiseks
  • COSAC - komeedi proovi ja koostise instrument pinnaseproovide analüüsiks
  • PTOLEMY - gaasianalüsaator
  • MUPUS - mitmeotstarbeline pinnase sensoritega instrument
  • ROMAP - magnetomeeter ja plasmamonitor, et uurida tuuma magnetvälja ja suhet päikesetuulega
  • SD2 - puur, proovidevõtmise ja liigutamise alamsüsteem, võtab pinnaseproove ja transpordib neid PTOLEMY, COSAC ja ÇIVA seadmetesse analüüsimiseks; sisaldab ka 26 pisikest plaatinaahju, et kuumutada proove 180 kraadini, 16 ahju, et kuumutada proove 800 kraadini ja üht, mis puhastaks puuri
  • SESAME - pinnase elektrilise sondeerimise ja akustilise monitooringu eksperimendid: CASSE (komeedi akustilise sondeerimise pinnaseeksperiment), PP (elektriliste omaduste sond), DIM (kokkupõrketolmu sadestumise mõõtja)

Philae akude ressurss oli 60 tundi.

Philae komeedi pinnal[muuda | muuda lähteteksti]

Philae käppadel on harpuunid komeedi pinnast kinni hoidmiseks, aga nende väljutamine ei õnnestunud. Esimesel puutel komeediga põrkus Philae tagasi kilomeetri kõrgusele ning kukkus kaks tundi hiljem esmasest maandumiskohast kilomeeter eemal. Teisel puutel põrkus Philae veel seitsmeks minutiks üles ning kukkus lõpuks kraatri servale, kus jäi tugevasti kaldu. Kraatri serv varjab päikese, Philae päikesepatareid on valgustatud ainult 1.5 tundi komeedi 20-tunnise ¨ööpäeva¨ kestel. Sellest ei piisa Philae akude laadimiseks ning Philae uinus peale akude tühjenemist. Enamus plaanitud eksperimente suudeti ära teha ning andmed Maale saata.

14. juunil 2015 teatas ESA, et 13. juunil 2015 kell 22:28 CEST saadi Philaega uuesti kontakt. Side Philaega lakkas uuesti 9. juulil 2015. Põhjuseks arvatakse Philae asendi muutus komeedist gaasi väljavoolu tõttu.

5. septembril 2016 teatas ESA, et Philae leiti 2. septembril 2016 kaameraga OSIRIS komeedi pinnast 2.7 km kõrgusel tehtud 5-cm lahutusega pildil. Philae on külili asendis väga kivisel pinnal suurema kaljunuki varjus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]