Rondeel
Rondeel on ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai suurtükitorn. Rondeele ehitati 15. ja 16. sajandil.
Tallinna linnamüüri tuntuimad rondeelid on Paks Margareeta ja Kiek in de Kök.
Rondeele hakati ehitama 15. sajandil, kui suurtükid arenesid pikkamööda tõhusateks relvadeks piiramisel. Rondeelid on vanimad alalised suurtükiväele mõeldud kindlustised. Vanimad säilinud rondeelid asuvad Šveitsis Sioni lossis (1426–27) ja Tšehhimaal Táboris (1433).
Tollased kahurid olid suured ja rasked ning rondeelides oli neile vähe ruumi. Alternatiiv oli väga suurte rondeelide ehitamine, mis nõudis palju aega, tööjõudu ja raha. Ühtlasi tekitasid kõik tollased kahurilasud musta püssirohusuitsu pahvaku, mis takistas nägemist ja hajus aeglaselt. Sellepärast ei olnud praktikas võimalik rondeelis väga palju kahureid kasutada.
Rondeelid vastasid hiliskeskaja sõjatingimustele, kuid mitte enam varauusaja sõjatingimustele. Nad asendati nurgeliste bastionidega, mis võimaldasid paigaldada rohkem kahureid suuremate vahedega üksteisest. Esmalt võeti selline praktika kasutusele Itaalias, kuid kogu 17. sajandi vältel kaitsesid rondeelid paljusid Euroopa kindlusi, ehkki juurde neid enam ei ehitatud. Rondeele kasutati nii kaua esiteks sellepärast, et nende ümberehitamine nõudis palju ressursse, ja teiseks sellepärast, et tollal levisid sõjapidamise ja kaitserajatiste ehitamise stiilid aeglaselt. Mitmel pool, näiteks Tallinnas, ühendati olemasolevad rondeelid moodsate bastionide süsteemiga.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ragnar Nurk, Robert Treufeldt. "Uusaeg tõi bastionid". Horisont 5/2014. Lk 37–47