Roheliste lippude reservaat

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Roheliste lippude
reservaat
Autor Tiit Tarlap
Kaane kujundaja Mari Kartau
Toimetaja Jaan Krinal
Päritolumaa Eesti Eesti
Keel eesti
Žanr ulmeromaan
kriminaalromaan
Kirjastaja Pärnumaa
Tšernobõli
Ühendus
"Gamma"
Ilmumisaeg 2011
Väljaande tüüp pehme köide
Lehekülgi 300
Mõõtmed ja kaal 22 × 14,5
× 2,1 cm
ISBN 9789949301379

"Roheliste lippude reservaat" on Tiit Tarlapi 2006. aastal[1] kirjutatud romaan, mis ilmus 2011. aastal.

Teose sündmustik toimub planeedil Reservaat, Maal ja ruumilaeval Argos aastal 2600. Reservaadile narkokaubandust uurima saadetud Planetaarse Inspektsiooni Agentuuri (PIA) inspektor Vegard Doyle satub kodusõja künnisel olevasse ühiskonda. Lugu jutustab minategelane Vegard Doyle.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub nelja nädala jooksul. Puhkuselt tagasi kutsutud Vegard Doyle saab Gormanilt ülesande minna Reservaadi-nimelisele planeedile uurima ohtliku uimasti jälgi. Enne teeleasumist näeb Doyle missiooniliikmeid Barkinit, Hanningut, Mortenseni, Naili ja Rapinellit A-osakonna koosolekul. Ruumilaeval Argos hoiatab üks tundmatuks jääv missiooniliige Vegardit eelseisvate raskuste eest. Planeet võtab missiooniliikmed vastu liberaalide ja konservatiivide vahelise madinaga pealinna tänaval. "Feira" baaris narkopolitsei kapten Miro Hadekiga kohtuvad Vegard ja Emely saavad teada leitnant Andersoni väga värskest ületoomisest narkoosakonda. Juba esimesel Reservaadi päeval avalikustab ajakirjandus missiooni eesmärgi. Kohtumisel planeedi politseiesindajate Hoogali ja Andersoniga esitlevad need Vegardile ja Emelyle kiireid töövõite: kahtlusalusena tuvastatud antiigikaupmees Daniel Rowan, tema sagedased käigud Agori linnakesse ja Svani farmi; karusnahakütt Clett. Kaob Hadek. Kolm päeva pärast missiooni saabumist tapetakse Rowan, tema majast leitakse narkootikumi. Vegard, Emely, Anderson ja 14 politseinikku sõidavad Agorisse. Teel linnakesse saab Vegard aru et Anderson on eriteenistuse agent. Svani talu läbiotsivatel politseinikel tekib ööpimeduses tulevahetus jõe ääres. Anderson organiseerib väidetavate ründajate tagaajamise mööda jõge. Tagaajamise käigus üritab Anderson Vegardit ja Emelyt tappa, kuid tapetakse ise. Vegard ja Emely alustavad öö varjus paadisõitu 450 km kauguse Esedari suunas. Järgmisel päeval võetakse nad konservatiivide poolt kinni ja viiakse laagrisse ülekuulamisele. Konservatiiv Kristin tunneb ülekuulamisel Vegardi ära. Konservatiivid saavad raadiost teada liberaalide riigipöördest, kes PIA missiooni ründamist kasutavad võimuhaaramise ajendina. Emely saadab laagrist Hanningule kulleriga teate. Konservatiivid valmistuvad sõjaks riigipöörajate vastu. Vegardile saab selgeks Emely eriteenistuslik taust. Kuller toob Hanningult kirja. Konservatiivide juht Olof viib Vegardi ja Emely pealaagrisse. Emely saab teada, et tema agentuur on pannud talle tegevuskeelu. 12 päeva pärast Vegardi missiooni jõudmist planeedile saabub Reservaadile PIA sisekontrolli rühm. Konservatiivid otsustavad vallutada Eklestoni telemaja ja kukutada riigipöörajad teleesinemise toel. Järgmisel päeval vallutavad konservatiivid telemaja. Telemajja saabunud Vegard ja Emely sattuvad teel stuudiosse varitsusele, kuid jäävad ellu. Konservatiivid saavad teada, et riigipöörajate Erakorraline Komitee on kutsunud appi planeedi lähikosmoses ootava teisplaneetlaste sõjalaevastiku. Olof, Emely ja Vegard esinevad telesaates. Seejärel algavad konservatiivide läbirääkimised PIA sisekontrolli rühmaga planeedile läheneva eskaadri tagasikutsumiseks. Vegardi ja Emely abiga õnnestub PIA sisekontrolli veenda ja nende juht kutsub eskaadri tagasi. Vegard loobub PIA ametimärgist ja palub Olofilt asüüli Reservaadil. Päeval Dougaris käinud Vegard kohtub öösel hotellis Hanninguga, kes üritab teda PIAsse naasma veenda. Vegardi hüvastijätt Emelyga.

Tegelaskujud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vegard Doyle – minajutustaja, 32-aastane mees, PIA 4. sektori C-osakonna inspektor.
  • Emely Barkin – nooremapoolne naine, ühe eriteenistuse agent. Tal on paksud ronkmustad juuksed. Kaine ja teadlik eesmärgi poole rühkija.
  • Hubert Gorman – PIA 4. sektori C-osakonna asedirektor, 60-aastane topeltlõua ja ripp-põskedega 120-kilone mees.
  • Veega Rapinelli – Reservaadi PIA esindaja, Maal hariduse saanud reservaatlane. Nooremapoolne naine, kes kuulub ühiskonna kõrgklassi.
  • Andreas Hanning – 47-49-aastane mees. PIA sisekontrolli ametnik, kes kattevarjuks töötab PIA A-osakonna vastutava üleminspektorina. Hanning on selle missiooni ametlik juht, mille koosseisus Vegard Reservaadile lendab.
  • Kristin Hasel – heledapäine ja rohesilmne 25-aastane naine, Reservaadi loodusaktivistide (st konservatiivide) piirkonna vanem, külakooli õpetaja.
  • Gregor Parker – sihvakas, jõuline ja uje 25-aastane noormees. Loodusaktivist ja karusnahakütt, kes on õppinud filosoofiat. Kristini peigmees.
  • Joel Houser – Reservaadile saabunud PIA sisekontrolli rühma vastutavast üleminspektorist juht. Lühikest kasvu pöetud pea ja sportliku rühiga mees.
  • leitnant Anderson – 35-aastane sitke sell. Reservaadi narkopolitsei ohvitserina esinev eriteenistuse agent.
  • Olof Gedeck – keskmistes aastates juba halliseguste juustega pikk kõhna mees. Konservatiivide partei liider. Farmer.
  • Gregg Svan – Svani talu 55-aastane peremees, kahe tütre ja kahe poja isa.
  • Oded Lester – jässakas habemik, konservatiiv.
  • Coray e Vunts – Eklestoni narkopolitseinik, leitnant Andersoni abiline.
  • Curtis Sarbacher – 1,5 aastat enne romaani põhisündmusi Vegardiga samas salakaubavedu kaardistavas operatsioonis osalenud vaneminspektor, kelle kiire karjäär sai hoo sisse samal ajal kui Vegard põlu alla sattus; romaani põhisündmuste ajal vastutav üleminspektor A-osakonnas.
  • Mark Nail – A-osakonna ilueedist ametnik, kes sõidab koos Vegardiga Reservaadile.
  • Tommy Mortensen – A-osakonna ametnik, Vegardi missioonikaaslane.
  • Miro Hadek – viiekümnele lähenev ülekaaluline mees, kohaliku narkopolitsei kapten.

Retseptsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Tarlapi teoses avalduvad kriminaalkirjanik Raymond Chandleri kirjanduslikud mõjud. Inspektor Doyle meenutab klassikalist karmi koolkonna detektiivi – küllaltki resigneerunud ja fatalistlik tüüp. Autori poolt 2600. aastasse paigutatud kosmosemaailm lähtub 1950. aastate tehnika hetkeseisust. Teos avab inimese ja looduse vahekorda ja vaatleb inimese loodud kunstlikku elukeskkonda inimese mõjutajana.[2] Esimene peatükk kordab teises peatükis öeldut: peategelase mäss hierarhilise ja pimesi tavasid järgiva ühiskonna vastu redutseerub ärrituseks, et ta peab kaelasidet kandma, olema viisakas ega tohi lõhnadega tööle ilmuda. Põnevusloo kohta on tegevust vähe. Raamat meenutab sama autori romaani "Kurjuse tund".[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tarlap, Tiit. Roheliste lippude reservaat. Pärnu: Pärnumaa Tšernobõli Ühendus "Gamma", 2011: 300
  2. Sulbi, Raul. Raymondchanderlik paranoiapõnevik kaugel planeedil. Postimees, 31. märts. 2012: 10
  3. Kallas, Jüri. Kõvad mehed, naised ja rohkelt seiklust. Looming nr 9. 2012: 1323