Roś

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; saare kohta vaata artiklit Rossi saar; California linna kohta vaata artiklit Ross (California).

Roś

[ Rosj ]
valgevene Рось * / Roś *transkriptsioon:Ros
vene Россь (Ross)

Elanikke: 5400 (2010)

Koordinaadid: 53° 17′ N, 24° 24′ E
Roś (Valgevene)
Roś

Roś (transkribeerituna Ros) on alev Valgevenes Hrodna oblastis Vaŭkavyski rajoonis. Alev on Rośi külanõukogu halduskeskus.

Alevit läbib Rośi jõgi ja MastyVaŭkavyski raudteeliin.

Alevis on kaks keskkooli ja laste kunstikool, lisaks asuvad seal veel raamatukogu ja kultuurimaja. Alevis toodetakse ehitusmaterjale, seal on ka toiduainete tööstus.

Vaatamisväärsusteks on iidsed šahtid, kust kaevandati ränikivi, lisaks veel vanalinn ja mõisakompleks. Säilinud on XIX sajandil ehitatud sünagoog, katoliku kirik aastast 1801, õigeusu kirik aastast 1901 ja aastal 1903 ehitatud kabel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alevit on esimest korda mainitud XVI sajandil. Toona kuulus see Navahradaki vojevoodkonda ja Vaŭkavyski maakonda. Toona kandis asula nime Padroś (Падрось). Esimesed teadaolevad omanikud olid Chodkiewiczid. Asustus oli selles piirkonnas küll juba XII sajandil, seal asus mitu erinevatele omanikele kuulunud küla. XVI sajandi lõpus sai Rośist alev. Chodkiewiczite kätte jäi alev aastani 1644, mil nad selle Rakowskitele müüsid, aga juba samal aastal said Rośi omanikeks Hlebowiczid.

Edasi vahetusid omanikud kiiresti, Roś kuulus nii Ogińskitele, Sapiehadele, Braniczkytele kui ka Potockitele. Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli alev Venemaa koosseisus, kuuludes nüüd algul Słonimi kubermangu, hiljem aga Hrodna kubermangu. Aastal 1886 avati Rośi raudteejaam.

Pärast esimest maailmasõda kuulus Roś Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Toona asus alevi lähistel suur lennuväebaas.

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]