Rjurikovitšid

Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni. Viimane Rjurikute soost valitseja Moskva tsaaririigi troonil oli tsaar Vassili IV, kes suri 1612.

Kiievi-Vene (1054–1132)

Kiievi-Vene 1015–1113

Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit – Rjurik, Sineus ja Truvor.

Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja.

Novgorodi ja Kiievi-Vene suurvürstid

• 859/862–879 Rjurik (ka Roderick või Hrödar; surnud 879), Novgorodi valitseja, Rjurikovitšite dünastia poolmüütiline rajaja
• 879–912/922 Oleg (ka Helge, Helgu või Helgi; surnud 912 või 922), alates 882. aastast Kiievi-Vene valitseja ja esimene Kiievi suurvürst
• 912/922–945 Igor (ka Ingvar või Inge; surnud 945)
• 945–972 Svjatoslav I (surnud 972), 945-962 valitses tegelikult ta ema Olga (ka Helga; surnud 969)
• 972–980 Jaropolk I
• 980–1015 Vladimir Püha (ka Volodimer või Valdemar) (umbes 950–1015), võttis 988 vastu ristiusu
• 1015–1019 Svjatopolk I Nurjatu
• 1015 ja 1019–1054 Jaroslav Tark (ka Jarisleif; umbes 980–1054)
• 1054–1073 ja 1076–1078 Izjaslav I
• 1073–1076 Svjatoslav II
• 1078–1093 Vsevolod I
• 1093–1113 Svjatopolk II
• 1113–1125 Vladimir Monomahh (1050–1125)
• 1125–1132 Mstislav Suur (umbes 1075–1132)
• 1132–1139 Jaropolk II
• 1139 ja 1151–1154 Vjatšeslav I
• 1139–1146 Vsevolod II
• 1146 Igor II
• 1146–1154 Izjaslav II
• 1149–1151 ja 1155–1157 Juri Dolgoruki
• 1154–1167 Rostislav
• 1155–1162 Izjaslav III
• 1167–1169 Mstislav II
• 1169–1171 Gleb
• 1171 Vladimir II Mstislavitš
• 1171 Mihhail
• 1171–1173 ja 1175–1177 Roman
• 1173 Vsevolod III
• 1172–1211 (vaheaegadega) Rurik
• 1174–1175 ja 1180 Jaroslav II
• 1173–1194 (vaheaegadega) Svjatoslav III
• 1202 ja 1214 Ingvar Jaroslavitš
• 1203–1205 Roman Suur (umbes 1150-1205)
• 1204–1206 Rostislav II
• 1206–1212 Vsevolod IV
• 1214–1223 Mstislav III
• 1223–1235 Vladimir III
• 1235–1236 Izjaslav IV
• 1236–1238 ja 1246 Jaroslav III, viimane nominaalne Kiievi suurvürst
• 1238–1239 ja 1241–1246 Mihhail II
• 1239 Rostislav III
• 1239–1240 Daniilo Volõõniast

Vladimiri-Suzdali suurvürstid

 Pikemalt artiklis Vladimir-Suzdal

• 1238–1246 Jaroslav II (Vladimir-Suzdal) ehk Jaroslav II Vsevolodovitš
• 1246–1249 Svjatoslav
• 1249–1252 Andrei II Jaroslavitš, kogu Venemaa valitseja (mongolite ülemvõimu all)
• 1252–1263 Aleksander Nevski
• 1264–1271 Jaroslav III
• 1272–1277 Vassili Kostromast
• 1277–1294 Dmitri Pereslavlist
• 1294–1304 Andrei III Gorodetsist
• 1304–1318 Mihhail Jaroslavitš Tverist
• 1317–1325 Juri III Moskvast
• 1328–1340 Ivan I Rahakott
• 1340–1353 Semjon Uhke
• 1353–1359 Ivan II
• 1363–1389 Dmitri Donskoi

Moskva vürstid ja suurvürstid

 Pikemalt artiklis Moskva Vürstiriik

 Pikemalt artiklis Moskva Suurvürstiriik

• 1389–1425 Vassili I, liitis Vladimiri vürstiriigi ametlikult Moskva vürstiriigiga ja võttis tiitliks "Moskva suurvürst"
• 1425–1462 Vassili II Pime
• 1462–1505 Ivan III Suur (1440–1505)
• 1505–1533 Vassili III (1479–1533)
• 1533–1547 Ivan IV Julm (1530–1584)

Moskva tsaarid

 Pikemalt artiklis Moskva Tsaaririik

• 1547–1584 Ivan Julm
• 1584–1598 Fjodor I

Vaata ka

• Venemaa valitsejad
• Venemaa ajalugu

Välislingid

• Tsaar Fjodor Aleksejevitš Romanovi korraldusel koostatud Venemaa valitsejasugupuu, Бархатная Книга интернете
• Потомки Рюрика