Ristkihtliimpuit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kuusest kolmekihiline CLT-plaat

Ristkihtliimpuit (CLT) on puitpaneeltoode, mida valmistatakse täispuidust saematerjalist.

Ristkihtliimpuidu iga kihi lauad on suunalt ristuvad kõrvalasuvate kihtide suundadega ning on liidetud liimimise teel laudade laiemate külgede poolelt. Tavaliselt liidetakse kihid sümmeetriliselt, et paneeli välimiste kihtide suunad oleksid samad ning enamasti on kihte paaritu arv kuid erijuhtudel võib olla neid ka paarisarv – sel juhul arvestatakse siiski sümmeetrilist jaotust. Kihtide risti paigutamine võimaldab paneeli mitmesuunalist kasutamist, kuid enamasti on eri suundades siiski erinevad tugevusnäitajad. Ristkihtliimpuit sarnaneb konstruktsioonilt väga vineeriga, kuid sel on märgatavalt paksed kihid.

Ristkihtliimpuitu (CLT-d) ei tohi segamini ajada liimpuiduga (GLT-ga), mis on toode, mille lamellid on orienteeritud samasuunaliselt. [1]

CLT on väidetavalt tulepüsivuse seisukohalt samaväärne teraskonstruktsioonide või betooniga.

2016. aastal pakuti välja plaan püstitada Stockholmi 40-korruseline ristkihtliimpuithoone ja 100-korruseline torn The Splinter Londonisse.[2] 2016. aasta septembris ehitati maailma esimene suuremõõtmeline torujas rajatis Londoni kolledžis Chelsea College of Arts, kasutades lehtpuidust valmistatud ristkihtliimpuitplaate. 35 meetri kõrguse The Smile'i arhitekt oli Alison Brooks ja tehnilised arvutused tegi Arup koostöös American Hardwood Export Counciliga. Teos loodi London Design Festivali tarbeks.[3] 3852 kuupmeetrist ristkihtliimpuidust koosnev rajatis Dalston Lane, mis asub Dalston Square'il, on suurim ristkihtliimpuidu projekt maailmas. Projekti lõpptähtaeg oli 2017. 33-meetrise ristkihtliimpuidu konstruktsioonilise lahenduse teostas Ramboll Group A/S.[4]

Ristkihtpuitu saab ideaalselt kasutada seina, vahelae ja katusepaneelidena koos muude ehitusmaterjalidega.[5] CLT kihid on omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, mille tulemusena tagatakse suur koormustaluvus kahes suunas.[6] Kihtide arv on alati paaritu.[7] Ristuvad kihid tagavad lukustava efekti, mis tagab plaadi mõõtude väga hea püsivuse niiskuse muutuste korral ja vähendab oluliselt puitmaterjali kuivamise negatiivseid mõjusid.

Ristkihtpuitu kasutati esmakordselt 1990. aastate alguses Saksamaal ja Austrias. Põhjalikke katsetusi materjaliga tehti alles sajandi lõpu poole. Alles 2000. aastatel hakati CLT kasutama ka mujal Euroopas ning mõisteti selle omadusi.

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Suured arhitektuurilised võimalused
  • Keskkonnasäästlik ehitusmaterjal
  • Lühike ehitusperiood
  • Hea soojusisolatsiooniga

Nõrkused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Suuremad tootmiskulud ja kallim hind
  • Kehv heliisolatsioon
  • Puudub piisav info materjali eluea kohta
  • Suur toormaterjali kulu

Viited[muuda | muuda lähteteksti]