Riigilõiv
Riigilõiv (ingl state fee) on toimingu tegemise eest riigile tasutav rahasumma.[1] Riigilõivu tuleb maksta selliste toimingute eest, millega selle tasuja saab endale õiguse, asja või hüve. Sellisteks toiminguteks on muuhulgas avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamine, haldusakti andmine ja dokumendi väljastamine. Riigilõiv laekub kas riigi-, valla- või linnaeelarvesse olenevalt sellest, kes on riigilõivu võtja.[2]
Tasuja ja võtja[muuda | muuda lähteteksti]
Riigilõivu tasuja on isik, isikute ühendus, asutus või välismaa äriühingu filiaal, kelle suhtes toiming tehakse. Riigilõivu võtja ehk toimingu tegija on riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, vallasekretär või linnasekretär.[2]
Riigilõivu tasumine[muuda | muuda lähteteksti]
Riigilõivu määr[muuda | muuda lähteteksti]
Riigilõivu suurus ehk määr kehtestatakse kulupõhimõttest lähtuvalt. Riigilõivu määr on seega täpselt nii kõrge kui toimingu tegemiseks vajalik. Riigilõivu võtja ei tohi küsida toimingu tegemise eest lisatasu.[2]
Erinevad riigilõivumäärad on leitavad riigilõivuseadusest, kus need on jaotatud valitsemisalade kaupa.[3] Vaatamata sellele on paljude asutuste ametlikel kodulehtedel täpsed määrad välja toodud, et info oleks inimestele kergemalt leitav. Näiteks on Politsei- ja Piirivalveameti ametlikul kodulehel toodud välja ID-kaardi, passi ja relvalubade ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse abiinfo lehel erinevate juriidiliste isikute registrisse kandmise riigilõivumäärad.[4][5]
Riigilõivu tasumine[muuda | muuda lähteteksti]
Riigilõiv tuleb üldjuhul tasuda enne toimingu tegemise taotlemist. Kuni 10 euro suuruse lõivu saab maksta ka sularahas, kuid sellest suuremad riigilõivud tuleb tasuda ülekandega.[2]
Enamasti tuleb riigilõiv tasuda Eestis käibel olevas rahas. Kui toiming tehakse Eesti välisesinduses või selle vahendusel, siis võib riigilõivu tasuda ka välisesinduse asukohariigi valuutas või valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel USA dollarites.[2]
Riigilõivu maksedokumendile tuleb märkida toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide riigilõivumäära kehtestavale seadusesättele. Panga kaudu riigilõivu tasumisel peab märkima viitenumbri. Kui riigilõivu tasutakse teise isiku eest, siis tuleb märkida ka selle isiku nimi.[2]
Tasumise kontrollimine[muuda | muuda lähteteksti]
Riigilõivu tasumise õigsust kontrollib riigilõivu võtja. Riigilõivu tasumata jätmisel määrab riigilõivu võtja tähtaja lõivu tasumiseks. Kui riigilõivu tasuja jätab talle antud tähtpäevaks riigilõivu tasumata, siis võib riigilõivu võtja jätta tema taotluse läbi vaatamata.[2]
Kui lõivustatud toiming on juba tehtud, aga riigilõivu ei ole makstud või on makstud ettenähtust vähem, siis võib riigilõivu võtja teha tasujale ettekirjutuse, mille järgi too kohustub kümne tööpäeva jooksul alates ettekirjutuse saamisest riigilõivu ära maksma. Kui selleks tähtpäevaks ei ole riigilõivu ära makstud, võib riigilõivu võtja pöörduda kohtutäituri poole tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.[2]
Riigilõivu tagastamine[muuda | muuda lähteteksti]
Riigilõivu tasujal on kahe aasta jooksul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada kirjalikult.[2] Näiteks saab taotlust esitada Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA. Tagastamistaotlusesse tuleb märkida summa tasumise kuupäev, tasutud summa suurus, tagastatava summa suurus (kui see erineb tasutud summast), makseselgitus, tagastamise põhjus ja selle arvelduskonto andmed, kuhu riigilõiv tuleks tagastada.[1]
Kui riigilõivu võtja otsustab riigilõivu selle tasujale tagastada, siis teeb ta seda 30 päeva jooksul alates taotluse saamise päevast. Tagastatavast summast arvatakse üldjuhul maha menetluskulud, mis kaasnesid taotluse läbivaatamisega. Kui kulude suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, siis arvatakse maha 25 protsenti riigilõivust.[2]
Riigilõivu tagastamist on õigus taotleda näiteks juhul kui:
- tasuja maksis ettenähtust rohkem. Sel juhul saab ta tagasi liigselt tasutud osa;
- riigilõiv tasuti valele riigilõivu võtjale;
- riigilõiv tasuti vale toimingu tegemise eest (nt isik maksis riigilõivu, aga ei taotlenud toimingu tegemist);
- riigilõivu tasus isik, kes on vabastatud selle tasumisest;
- taotlus võeti enne selle läbivaatamist tagasi;
- taotlus jäeti läbi vaatamata;
- menetlus lõpetati, sest asi ei kuulunud kohtu pädevusse.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Riigilõiv". Maksu- ja Tolliamet. 05.07.2022. Vaadatud 16.10.2022.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Riigilõivuseadus §-d 4–18. – RT I, 01.10.2022, 3.
- ↑ Riigilõivuseadus. 3.osa. – RT I, 01.10.2022, 3.
- ↑ "Riigilõivude määrad". Politsei- ja Piirivalveamet. Vaadatud 05.11.2022.
- ↑ "Alates 01.01.2022 muutuvad riigilõivud". Registrite ja Infosüsteemide Keskuse abiinfo. 30.11.2021. Vaadatud 05.11.2022.