Riia rahu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1921. aasta rahulepingust Poola ja Nõukogude Venemaa vahel; 1920. aasta rahulepingu kohta Läti ja Nõukogude Venemaa vahel vaata artiklist Riia rahu (Läti ja Nõukogude Venemaa)

Riia rahu sõlmiti Vene SFNV (ka Valgevene NSV nimel) ja Ukraina NSV (ühelt poolt) ning Poola (teiselt poolt) vahel 18. märtsil 1921 Läti pealinnas Riias.

Riia rahuleping lõpetas Nõukogude-Poola 1919.–1920. aasta sõja. Lepinguga määrati kindlaks Poola idapiir (Poolale läksid Ukraina ja Valgevene läänealad) ja reguleeriti Poola ja Nõukogude vabariikide vahelised majandus-õiguslikud suhted, mille alusel loodi diplomaatilised suhted. Vene SFNV kohustus vastavalt lepingule tasuma Poola riigile aasta jooksul 30 miljonit kuldrubla Poola panuse eest Venemaa majandusse, tagastama sõjatrofeed, kõik teadus- ja kultuuriväärtused. Poola vabastati kohustustest, mis seotud Venemaa impeeriumi võlgade ja muude kohustustega.

Leping koostati kolmes eksemplaris - vene, ukraina ja poola keeles. Lepingu ratifitseeris 14. aprillil 1921 Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee, 15. aprillil Ukraina NSV Kesktäitevkomitee ja 15. aprillil Poola seim, misjärel ta ka jõustus.

Osa lepingust tulenenud kohustusi jättis Nõukogude pool täitmata, põhjendades seda Poola Nõukogude-vaenuliku tegevusega (toetus Nõukogude-vastastele rühmitustele), sõjavangide vabastamise aeglase tempo ja vangilaagrites valitseva halva olukorraga ning Poolas elavatele venelastele, ukrainlastele ja valgevenelastele lubatud võrdsete õiguste mittevõimaldamisega.

Józef Piłsudski osales Riia rahuläbirääkimistel vaid vaatlejana, pidades rahu argpüksluse märgiks. Talle ei meeldinud Ukraina jätmine Vene SFNV meelevalda, kuna tal oli Ukraina Rahvavabariigi juhi Sõmon Petljuraga kokkulepe kaitsta Ukrainat Nõukogude Venemaa agressiooni eest.

Lepingu tagajärjel tekkisid ukrainlaste seas Poola-vastased meeleolud, kuna neile jäi tunne, et Poola hülgas nad.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]