Reinhold Sachse
Reinhold Sachse (ka Reinolt Sasse, Sachs, Sass; surnud 1560) oli Liivimaa aadlik ja väejuht.
Sachse oli Saaremaal asuva Sassi mõisa (saksa Cabbil või Kabbil praeguse Veeriku küla territooriumil) omanik, tema vanaisa Hinrick oli selle pandiks saanud 1453. aastal ning lääniks 1468 (1479. aastaks olid Sassid mõisa kaotanud, kuid 1527. aastal tagasi ostnud). Reinholdi isa nimi oli Heinrich, tal oli ka vähemalt 2 venda: Hartwig ja Jasper. Reinhold Sachse oli abielus Jürgen Tödweni tütrega ja tal oli mitu last.
1532. aastal oli Sachse Haapsalus sõjasalga ülem (Truchsess), kes otsustas toetada Saare-Lääne toomkapiitlit ja rüütlekonda nende tülis piiskop Reinhold von Buxhoevedeniga, avades sellega tee Läänemaa hõivamiseks Brandenburgi markkrahvile Wilhelm von Hohenzollernile. 1534. aasta septembri lõpus lahkus ta koos Wilhelmiga Läänemaalt ja siirdus eksiili Taani ning hiljem Preisimaale Wilhelmi venna Albrecht von Hohenzollerni juurde. Aastail 1535–1536 oli Sachsa väejuhte hertsogi laevastikus, mis osales Taani Krahvivaenuses Christian III poolel. Sachse oli laeva "Auerochs" peamees, millel teenis 70 madrust ja mis transportis 100 sõjasulast, ning lühikest aega oli ta ka laevastiku ajutine juht. 1537. aastal oli ta hertsogi saadik Rootsis, kus ta rääkis läbi osade Preisimaa laevade müümise osas.[1] Preisimaa hertsogi teenistusse jäi Sachs vähemalt 1541. aastani, kuna on teada, et vähemalt kuni selle ajani maksti talle hertsogi poolt regulaarseid tasusid.[2]
Reinhold Buxhoeveden ja Liivi ordu maameister Hermann von Brüggenei nõudsid korduvalt Sachse väljaandmist ja Liivimaal kohtu alla andmist, kuid Sachse keeldus Liivimaale naasmast, kartes ebaõiglast kohtupidamist. 1540. aastal tungis ta ootamatult Läänemaale ja vangistas sealse stiftifoogti Johann Soie, viies ta endaga kaasa Preisimaale. Seejärel algasid tema ja Liivimaa valitsejate vahel läbirääkimised, mis viisid viimaks selleni, et Sachse ja Buxhoevenden sõlmisid 1541. aastal omavahel rahuleppe. Sachse naasis Liivimaale ja asus vahepeal Riia peapiiskopiks saanud markkrahv Wilhelmi teenistusse, 1548 ja 1550 on teda mainitud Turaida linnusepealikuna.
1556. aastal, koadjuutorivaenuse ajal, oli Sachse seotud oma kunagise võitluskaaslase Georg von Taube mõrvaga, seega oli ta ilmselt asunud peapiiskop Wilhelmi vastaste leeri. Härgmäe lahingus osales ta orduvägede koosseisus, langes venelaste kätte vangi ning hukati Moskvas.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kurt Forstreuter, "Die Preussische Kriegsflotte im 16. Jahrhundert". – Beiträge zur preussischen Geschichte im 15. und 16. Jahrhundert. Heidelberg: Quelle & Meyer, 1960, lk. 73–164, siin lk. 126–129.
- ↑ Forstreuter, "Die Preussische Kriegsflotte", lk. 138.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540).
- Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1540–1551).
- Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551–1557).
- Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1557–1560).
- Hanns-Albert Buxhoeveden. Familiengeschichte Buxhoeveden, lk 229.