Reet Lohuaru

Reet Lohuaru (sünninimi Grete Pauline ; 21. märts (vkj)/3. aprill 1906 Kudina vald, Maarja-Magdaleena kihelkond, Tartumaa – 13. aprill 1974 Tallinn) oli Eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane.

Ta lõpetas 1926. aastal Tartu Linna Tütarlaste Gümnaasiumi ja 1931. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna Kehalise Kasvatuse Instituudi. Akadeemiliselt kuulus ta Eesti Naisüliõpilaste Selts Ilmatari.

Oli aastatel 1928–1932 Äksi Maanoorte Ühingu eestvedaja. Ta töötas aastatel 1932–1935 õpetajana gümnaasiumides Tartus ning oli naisüliõpilasselts Ilmatari võimlemisjuht ja õpetas rahvatantse. Aastatel 1935–1944 oli ta õpetaja Petseri Ühisgümnaasiumis ning oli aastatel 1933–1940 kodutütarde Petseri ringkonna vanem.

Aastatel 1944–1951 oli ta Tallinna 4. Keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ja õppealajuhataja ning oli 27. juunil 1947 Tallinnas toimunud III üldtantsupeo üldjuhtide seas jõu- ja osavusmängude juht.

19. märtsil 1951 arreteeriti ta süüdistatuna 1941. aastal Petseri kommunistide ja hävituspataljonlaste hukkamisele kaasaaitamises Saksa teise okupatsiooni ajal. Talle mõisteti algul 25 aastat vabadusekaotust, hiljem seda aega lühendati. Vabastati 28. oktoobril 1959, töötas hiljem Tartus koduabilise ja lasteaiakasvatajana.

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Biograafia ESBL-is
• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
• Haud Tallinna Metsakalmistul