Red Dragon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Red Dragon
Dragon to Mars (21424800115).jpg
Kunstniku kujutis Marsile maanduvast Red Dragonist.
Organisatsioon SpaceX
Missioonitüüp Maandur
Stardi aeg 2020 (planeeritud)
Kanderakett Falcon Heavy
Maandus planeedile Marss
Maandumise kuupäev 2020 (planeeritud)

Red Dragon oli SpaceX-i kosmoselaeva projekt, mille eesmärk oli osaleda väikese eelarvega missioonidel Marsile. Red Dragoniga Marsile maandumised oleksid aidanud SpaceX-i plaanide kohaselt töötada välja tehnoloogiaid Marsi hilisemaks koloniseerimiseks [1]. Red Dragonit plaaniti kasutada ka SpaceX-i Marsi koloniseerimise plaanis, mis kuulutati välja septembris 2016.

Red Dragoni esmalennu eesmärgiks oli katsetada tehnoloogiaid, mida astronaudid saaksid tulevikus kasutada Marsi atmosfääri sisenemisel. Lisaks oli pakutud, et SpaceX võiks esimeste missioonidega viia Marsile kulguri, mille abil toodaks Marsi pinnasest Maale tagasi näidis. Missiooni lasti välja ei kuulutatud.

SpaceX hakkas Red Dragoniga tegelema 2011. aastal ning algselt plaaniti selleks raha küsida ka NASA-lt[2], kuid seda ei tehtud. 27. aprillil teatas firma, et missioon stardib 2018. aastal ning NASA annab tehnilist nõu[3]. 17. veebruaril 2017 teatas SpaceX, et start lükkub edasi 2020. aastasse[4] ja mais teatati, et firma kaalub võimalust saata Marsile kaks Red Dragonit, et suurendada missiooni õnnestumise tõenäosust ning kui esimene peaks edukalt maanduma, siis teine saab maandumisel kasutada õppetunde esimeselt maandumiselt[5].

Juulis 2017 teatas Elon Musk, et Red Dragoni arendustööd on peatatud ning SpaceX suunab Red Dragoni ressursid suuremate kosmoselaevade ehitusse[6][7].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal uuris SpaceX koostöös NASA-ga võimalust saata Marsile missioon, mis otsiks planeedilt praeguse või kunagise elu jälgi. SpaceX-i Dragonit kasutatakse kaubavedudel ja plaanitav Dragon 2, peaks hakkama teenindama mehitatud lende Rahvusvahelisse Kosmosejaama. Red Dragon peaks tulevikus hakkama teostama lende Marsile, seal retrorakettide abil maanduma ning saama mehitatud missioonide eelkäijaks.

2011. aasta plaan[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal alustati Red Dragoni projekteerimist ning plaani kohaselt pidi Marsi-missioonidel kasutatama Dragonit, mille diameeter oleks 3,6 meetrit, kaal 6,5 tonni ning kandevõime kuni üks tonn. Mooduli pardal pidi olema ka puur, millega võtta proov meetri sügavuselt Marsi pealispinna alt, kus leidub jäätunud vett. Missiooni maksumus jäänuks alla 400 miljoni dollari ning sellele lisanduks 150-190 miljonit dollarit maksev kanderakett.

NASA rahastatud missiooni korral, oleksid selle eesmärgid olnud järgmised:

Teaduslikud eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Marsi kunagise või praeguse elu jälgede otsimine
  • Marsi pinnaaluse eluks sobivuse uurimine
  • Marsil leiduva jää päritolu, jaotumise ning koostise välja selgitamine
  • Marsi kunagise kliima kohta tõendite leidmine

Mehitatud missiooniks vajalikud eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Atmosfääri sisenemise, laskumise ning maandumise demonstratsioon
  • Tolmu, pealispinna ning jää ohtlikkuse väljaselgitamine
  • Maavarade kirjeldamine
  • Pinna all paiknevatele maavaradele ligipääsemise katsetamine
  • Maavarade kasutamise demonstratsioon: vee ja kütuse tootmine

2014. aasta plaan[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal uuriti võimalust saata 2021. aastal Marsile väikese eelarvega missioon, mis tooks Maale NASA jaoks proove Marsi pinnasest. Plaani kohaselt oleks Red Dragoni kapsel varustatud kõige vajalikuga, et koguda Marsi pinnalt proove ehk kasutusele võetaks ka Mars Ascent Vehicle (MAV), millega viidaks proov Marsilt orbiidile ja Earth Return Vehicle (ERV), mis tooks proovi Maale[8]. ERV tooks proovi ainult Maa orbiidile, kus see kohtuks teise missiooniga, mis siseneks Maa atmosfääri[9]. NASA ei rahastanud kumbagi plaani.

2016. aasta plaan[muuda | muuda lähteteksti]

Red Dragoni plaanid olid pikema aja jooksul muutunud, kuid põhiidee säilis: Red Dragoni kapsel saadetakse Marsile, et katsetada mehitamata missiooni raames arendusjärgus tehnoloogiaid. Kanderaketina plaaniti kasutada Falcon Heavy-t ja Dragon 2 kapslit.

Falcon Heavy esmalend on plaanitud 2017. aasta teise poolde ning samal aastal katsetatakse ka Dragon 2-te. Esialgu pidi Red Dragon suunduma Marsile 2018. aastal, kuid veebruaris 2017 teatas SpaceX, et missiooni start lükkub edasi 2020. aastasse.

Esimesel Red Dragoni missioonil plaaniti endiselt katsetada erinevaid tehnoloogiaid ning mingit lasti välja ei kuulutatud. NASA toetas missiooni, pakkudes tehnilist abi ning korraldades sidet. Vastutasuks oleks NASA saanud Marsi atmosfääri sisenemisel, laskumisel ning maandumisel kogutud andmed[10].

Missiooni tühistamine[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aastal teatas SpaceX, et Dragon 2 maandumissüsteemi edasi ei arendata ning kapslile maandumisjalgu ei lisata[11]. Lisaks teatas firma, et suunab oma ressursid ümber suurema laeva arendustöödele. Firma juht, Elon Musk, teatas Twitteris, et Marsil kavatsetakse maanduda teistsugust veel avaldamata maandumissüsteemi ja suuremat kosmoselaeva kasutades, mille projekteerimisel ei võeta eeskujuks Dragonit. Musk kommenteeris hiljem, et Red Dragoni külgedel paiknevad retroraketid ei pruugi olla Marsi maastiku jaoks õige tehnoloogia ja edu tõenäosus on suurem, kui kasutada hoopis langevarje ja arvestades, et tulevikus peaks sama tehnoloogiat kasutama ka mehitatud missioonid, tekivad sellega seoses ka tõsised turvakaalutlused[12].

Maandumissüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Red Dragon oli projekteeritud selliselt, et see kasutab robustset kuumuskilpi ning võimsaid tõukureid. Kapsli ehituse tõttu oli võimalik, et kapsel saab Marsil maanduda kasutamata langevarju, mille kasutamine nõuaks märkimisväärset ümberehitamist.

Pärast Marsi atmosfääri sisenemist, peaks maandur arvestuste järgi liikuma kiirusega 6 km/s ning kapsli enda õhutakistus võib seda veelgi aeglustada. Edukaks maandumiseks oli oluline, et laskumiskiirus aeglustuks piisavalt, et maandumiseks saaks kasutada SuperDraco retrorakette. Arvestuste kohaselt vajasid kapsli retroraketid 1900 kg kütust, et aeglustada laskumiskiirus edukaks maandumiseks vajaliku 2,4 meetrini sekundis.

Red Dragoni maandumissüsteem oleks võimaldanud kapslil maanduda Marsi kõrgustikel, mida ei saanud teha langevarju kasutades ja maandumine oleks õnnestunud 10 km täpsusega. Võimalikeks maandumispaikades oleksid sobinud Marsi polaaralad või keskosa, kus leidub jäätunud vett.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]