Ratta peale tõmbamine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ratta peale tõmbamine oli keskajal kasutatav hukkamisviis, mille käigus asetati hukatav selili ratta peale ning seejärel purustati tema luud. Protsess oli äärmiselt piinarikas ning hukatav võis pärast seda elada veel tunde, kui mitte päevi. Sellist hukkamisviisi kasutati antiikajast 18. sajandini. Surma põhjustajaks oli tavaliselt šokk või vedelikukaotus.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Hukatav seoti tavaliselt suure puidust vankriratta peale nii, et jäsemed jääksid kodarate vahele, mille tõttu andsid jäsemete luud löökide korral järele ja murdusid. Timukas peksis hukatava luid suure raudkangiga (vahel ka ratta endaga, kuid siis seoti hukatav maapinnal olevale raamile). Tavaliselt välditi elutähtsaid elundeid, kuid halastussurm võidi tagada ka löögiga rindkerre, kõhtu või kõrile. Lööke oli tavaliselt üheksa: igale jäsemele kaks nii peal- kui ka allpool liigeseid, üheksas löök oli määratud selgroole (üks erandeid oli saksa bandiidi Peter Nirschi hukkamine 1581. aasta sügisel, kui Nirsch sai 42 hoopi rattaga, misjärel rebiti ta veel elavana neljaks). Lõpuks aeti ratas koos hukatavaga kõrge teiba otsa, kus keha jäeti lindude nokkida ja mädaneda.

Hukatava elusolekuaeg pärast protsessi võis varieeruda, tavaliselt oli see mõnest tunnist mitme päevani (1581. aastal elas Saksamaa sarimõrvar Christman Genipperteinga pärast protsessi veel üheksa ööpäeva, kuna teda hoiti elus südant tugevdava kange joogiga).

Kuulsaid hukatuid[muuda | muuda lähteteksti]

Christman Genipperteingasaksa röövel ja mõrvar, kes tappis 13 aasta jooksul (1568–1581) kokku 964 inimest. Ta tabati pärast seda, kui tema ori teda reetis. Pärast rattal purustamist elas ta veel üheksa päeva.

Peter Niers (ka Nirsch) – saksa nõid, röövel ja mõrvar, kes tabati 1581. aastal ühissaunast. Pärast kahepäevast pikendatud piinamist tõmmati ta rattale, kus tema luud purustati 42 hoobiga. Seejärel rebiti Niers veel elavana neljaks.

Peter Stumpp – 16. sajandil elanud saksa talunik, keda peeti libahundiks. Pärast seda, kui metsas raudadest leiti hundi vasak käpp, nähti teda selle koha lähedal. Kuna ka temal oli vasak käsi puudu, siis peeti asju kokkulangevaiks ning ta mõisteti süüdi.