Railaadsed

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib kaladest; muusikastiili kohta vaata artiklit Raï; ansambli kohta vaata artiklit Raid (ansambel), arvuti mälu kohta käiva kohta vaata artiklit Sõltumatute ketaste liiasmassiiv (RAID)

Määramata rai

Railaadsed ehk raid (Batoidea, Batomorpha, Batoidei) on kalade ülemselts kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassist. Nad paigutatakse veel rühmadesse Euselachii ja Neoselachii.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Neil on dorsoventraalselt väga lame keha ja suured rinnauimed, mis on aluselt pea ja kehaga kokku kasvanud.

Suu, ninaavad ja viis paari lõpusepilusid asetsevad lamedal enamasti heledal alapoolel, mida nimetatakse ka inglinäoks.

Saba on enamasti piitsjalt väljaveninud.

Ülapool on kohastunud elupaigaga ning varieerub liivakarva teralisest mustani. Ülapoolel on silmad ja avad, mille kaudu hingamiseks vajalik vesi siseneb.

Pärakuuim puudub.

Paljud raid on kaetud ogadega.

Elupaigad ja käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Raid on põhjakalad. Nad lebavad tihti liikumatuna veekogu põhjas.

Enamik raisid on merekalad, mõned liigid elavad magevees (Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgede jõerailased ning mõned Austraalia saagrai liigid).

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik railaadsetest toitub bentosest (karpidest, vähkidest ja okasnahksetest). Raid võivad süüa ka kalu.

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige tuntum rai on hiid-sarvikrai.

Euroopat ümbritsevates meredes elavad railaste sugukond kuuluvad harilik rai (Dipturus batis), ogarai, marmorrai, tähtrai, montagui rai ja kägurai.

Kõige suuremad raid on kotkasrailased (siruulatus kuni 2,5 m, pikkus kuni 5 m) ja astelrailased (laius kuni 2,1 m, pikkus kuni 5,5 m).

Elektrirailastel on muundunud lihastest moodustatud elektrielund, mille abil nad saakloomi 60–230-voldiste ja üle 30-ampriste elektrilahendustega halvavad.

Raid toiduna[muuda | muuda lähteteksti]

Osa raisid on püügikalad.

Portugali köök tunneb raitiibu.

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Vaikse ookeani elektrirai
Väikehammas-saagrai
Lai sünkrai
Sinitäpp-rai

Raisid on umbes 625 liiki[1].

Raide süstemaatika on väga vaieldav ja pidevalt muudetav.

Joseph S. Nelsoni raamatu "Fishes of the World" 4. trükis (2006) on järgmine süsteem:

"Eesti entsüklopeedia" 8. köites (1995) on järgmine süstemaatika:

Evolutsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Raid ilmusid Hilis-Juuras. Nende kõrgaeg oli Hilis-Kriidis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklis on kasutatud saksakeelset vikipeediat seisuga 31.12.2008 ja EE 8. köidet (lk 5, märksõna "raid").