Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)

See artikkel on esitatud kustutamiseks. Põhjus: Sama sisuga artikkel on olemas (1933. aasta rahvahääletus) Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks toimus 14., 15. ja 16. oktoobril ja korraldati uue põhiseaduse poolt või vastu hääletamiseks. Läbisaamiseks oli vajalik 50 protsenti ehk 381 537 poolthäält.

Rahvahääletuse ajal kehtis kogu riigi maa-alal 11. augustil 1933 kehtestatud kaitseseisukord, ajalehed seisid tsensuuri all ja sõnavabadus koosolekutel oli piiratud.

Rahvahääletusel said suure ülekaalu poolthääled. Samuti oli suur rahva aktiivsus, kui juba Tallinnas käis hääletamas 78,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Artur Sirk ütles 19. novembril 1933: "Meie ei tohi mitte sattude võidujoovastusse ning kirjutada seda suurt võitu eneste arvele."

Johannes Maide kirjutas: "Tõepoolest, nimetatagu meile riik maailmas, kus riigivõim neli korda järgemööda on sattunud vastollu rahva tahtega ja kus rahvas siiski pole haaranud temale kuuluva loomuliku õiguse – revolutsiooni – järele, vaid kannatlikult on käinud temale jäetud raskelt teostatavat rahvahääletuse teed!"

Seoses rahvahääletusel saadud poolthäälte enamusega, astus 17. oktoober 1933 tagasi Jaan Tõnissoni neljas valitsus. Valitsuse tagasiastumise üle rõõmustasid eriti põllumehed. Avalikes kõrtsides kogunesid rahulolevad inimesed, kes laulsid isamaaliseid laule ja valitses sotside ja juutide vaenulik meeleolu. Põhiseaduse muutmise vastu oli sotsialistid. Enne rahvahääletust, olid poolthääletamise otsuse vastu võtnud 13. oktoobril Tartu üliõpilased, ja loomulikult vabadussõjalased. (Ajaleht "Kaja" 18. ja 19. oktoober 1933)

Riigikogu juhatuse 25. oktoobri 1933. a. otsus 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 toimunud rahvahääletamise tagajärgede lõpliku kokkuvõtte ja rahva poolt samal rahvahääletamisel vastuvõetud "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse" väljakuulutamise kohta.

RT 1933, 86, 627.

Riigikogu juhatus 25. oktoobril 1933, arvestades:

1) et rahvaalgatamise korras algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse" rashvahääletamise ajal, 14., 15. ja 16. oktoobril 1933, oli hääleõiguslikke kodanikke 739.416 ja et samal rahvahääletamisel anti ära 576.317 häält, millest eelnõu poolt 416.878 häält, vastu 156.894 häält ja erapooletuid 1.076 häält, kuna maksvusetuks tunnustati 1.469 häält.

2) et Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse § 37 (RT 81 — 1933) esimese lõike alusel loetakse põhiseaduse muutmise eelnõu rahva poolt vastuvõetuks, kui eelnõu poolt on hääletanud vähemalt viiskümmend protsenti kõigi hääleõiguslike kodanike arvust, ning kuna rahvaalgatamise korras algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus" rahvahääletamisel 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 sai 739.416 hääleõiguslike kodanike arvust poolt 416.878 häält, seega üle viiekümne protsendi, mistõttu "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus" rahva poolt on võetud vastu, —

otsustas kuulutada välja rahvaalgatamise korras algatatud ning rahva poolt rahvahääletamisel 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 vastuvõetud "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse".

Algkirjale alla kirjutanud:

Riigikogu Esimees K. Einbund.

Sekretär J. Loosalu.

Asjadevalitseja E. Maddison.