Raevangla

Tallinna Raevangla oli 14.–16. sajandini Tallinna vanalinnas Tallinna raekoja taga Raekoja tänaval asunud kinnipidamisasutus.

Raevangla esimene, 1370. aastal valminud hoone ehitati aastatel 1441–1442 põhjalikult ringi, kuid vana vangla on jäänud siiski uue ehituse sisse.

Valminud uus hoone oli kahekorruseline kellerdatud ehitus, mille keldris ja II korrusel olid kaks kitsast, silindervõlviga kaetud kogu vanglahoone pikkust kongi, mis hooviseinas lõppesid danskeriga. Hoone I korruse ruumidepaigutus oli analoogne, kuid kongid olid kitsamad ja nende vahele jääb ahtake võlvkäik pääsuks hoovile. I korruse parempoolne kong oli lühem ning kongi ees asetseb väike eesruum, kust algavad müüritrepis, mis viivad keldrisse ja II korrusele ning kuhu avaneb sügavas seinaorvas asuv lihtsas raidportaalis Raevangla peauks.

Kuna Raevanglat kasutati Tallinna all-linnas omavalitsuse ja kohtuorganina tegutseva Tallinna rae poolt menetletavates süüasjades kinnipeetavate jaoks ja kohus tegutses Tallinna raekojas II korrusel, siis oli raekoja tagaseinas vanglaportaali vastas uks, mille kaudu pääses rae keldrisse ja sealt edasi müüritrepi kaudu raesaali, kus peeti kohtuistungeid^[1].

18. sajandil avati Rüütli tänaval uus vangla-kasvatusmaja ning vana raevangla jäi hulguste ja kerjuste varjupaigaks ja koos sellega kasutati ka hoone kohta rahvapärast nimetust Büttelei (vangla) asemel Bottelei (kerjamine).

1832. aastal müüdi hoone eravaldusse.

Aastal 1983 avas Tallinna Linnamuuseum oma filiaalina Raevanglas fotoosakonna, mis aastast 1991 kannab nime Raevangla fotomuuseum^[2].