Rėkyva järv

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rėkyva järv
Rekyvos ezeras ir tiltas 2012.jpg
Valgla maad Leedu
Väljavool Kulpė, Tilžė
Pindala 11,792 km²
Keskmine sügavus 2,04 m
Suurim sügavus 4,8 m
Koordinaadid 55° 51′ 55″ N, 23° 18′ 10″ E
Rėkyva järv (Leedu)
Rėkyva järv
Puhkajad Rėkyva järvel
Rėkyva järv

Rėkyva järv (leedu keeles Rėkyvos ežeras) on järv Leedus Šiauliai linna territooriumil. Järve idakaldal asuvad Bačiūnai linnaosa ja peale Teist maailmasõda rajatud energeetikute linnaosa Rėkyva.

Kaldajoone pikkus on 14,99 kilomeetrit. Tegemist on suurima rabajärvega Leedus, ka asub järv veelahkmel (Tilžė oja voolab Dubysa jõkke, olles Nemunase vesikonnas, Kulpė on aga Mūsa lisajõgi). Järve ei voola ükski jõgi, seda toidavad allikad, ka saab ta oma vee lähedal asuvast rabast. 20. sajandil rabades alanud turba kaevandamine on rabadest pärinevat sissevoolu vähendanud.

Kaldad on valdavalt madalad, eriti idakallas. Järve ja selle ümbruse rabade kaitseks asutati aastal 1997 kaitseala, kuid suurem osa rabadest jääb sellest välja. Rėkyva järve ümbruses elavad vareskaera-aasasilmik ja tiigilendlane.

20. sajandi algul puudus järvel nii sisse- kui ka väljavool. Aastal 1910 kaevati järvest välja kanal, mis ühendas seda Nevėžise jõega. Ka kaevati Dubysa lisajõe Šiaušė algust pikemaks ja ühendati ka see järvega (praeguseks on see ühendus kinni kasvanud). Aastal 1978 hakkas üleujutuste reguleerimiseks järve põhjakalda alla kaevatud kraavi kaudu vesi voolama Kulpėsse. Ka hakkas 20. sajandi keskel järve vesi voolama Tilžė oja kaudu Dubysa jõkke, kuigi see oja on järvest 0,1 kilomeetrit allavoolu praktiliselt kinni kasvanud.

Järve kaldal asus Karpistele kuulunud Rėkyva mõisa hoonetekompleks, mis aga Esimese maailmasõja ajal praktiliselt hävis. Sellest on säilinud park ja Karpiste suguvõsa mausoleum.